okupeeris selle ala Jaapan, kuid peagi vallutasid Paapua Uus-Guinea tagasi ameeriklased ja austraallased. 1946.a. anti Paapua Uus-Guinea taas Austraalia hoole alla. Kuna koloniaalvõim polnud 1950-1960.ndatel aastatel populaarne, õhutati Austraaliat valmistama Paapua Uus- Guinead ette iseseisvuseks. Ühendatud Rahvaste missioon rõhutas 1962.aastal, et kui inimesed ei tööta iseseisvuse nimel, siis peab seda tegema Austraalia. 1946.aastal loodi 64 liikmeline assamblee ning sisemine isevalitsemine jõustus 1973.a. Iseseisvumine toimus 16. septembril 1975.a. (Burke et al, 2005) 461 691km2 pindalaga hiigelriik sõlmis diplomaatilised sidemed Austraalia, Suurbritannia, Uus-Meremaa, Indoneesia, Fidzi, Jaapani ja Filipiinidega ning 1975.a. oktoobris sai Paapua Uus-Guineast ÜRO 139. liige. 2.3. Nauru Nauru on 21,3 km2 suurune, korallsaare kõrgeim punkt asub 70 meetrit üle merepinna ning saare keskosa koosneb linnusõnnikust tekkinud fosforiidimaardlast. 1888.a. kuulutas
isendite poolt hõivatud ruumi (ressursse). Ideaalne despootlik jaotus tähendab, et esimesed isendid asutavad kpll parima elupaiga, kuid 1) hilisemad tulijad sinna enam asuda ei saa ja peavad leppima halvema elupaigaga, 2) isendite kohasus on kõrgem parema algse kvaliteediga elupaigalaikudes, 3) isendite arv võib tuleneda ka sellest, et ühed isendid on paremad konkureerijad kui teised. IDJ kujutab endast despootluse (isevalitsemine) teel kujunenud konkurentide jaotust erikvaliteediliste elupaikade vahel, kus esimesed on hõivanud kvaliteetsed elupaigad, järgmised on hõivanud vähemkvaliteetsed elupaigad ja viimased jäävad hoopis ilma ressurssideta(Fretwell & Lucas 1970). Killustumine pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väikseaks elupaigalaiguks. Protsessi käigus suureneb elupaigalaikude arv, väheneb üksikute elupaigalaikude pindala ja suureneb elupaigalaikude isoleeritud.
osa poliitika toomisel külaellu just sõdurid, kes naasid rindelt. Samuti mängisid selles osas suurt rolli Nõukogude ja töölisorganisatsioonide poolt saadetud agitaatorid. Näiteks saatis Petrogradi Tööliste Nõukogu üksi kuskil 3000 agitaatorit maale, kaasas vastav provokatiivne kirjandus, mida kokku tehti 65 000 rubla eest. Haritud rahvas rääkis küll talupoegade poliitilisest teadmatusest, kuid talurahvas hoidis kinni revolutsioonilistest ideedest, näiteks enese isevalitsemine, kodanlus ja sotsialism, ja tõlgendas neid omal moel.31 Esimene suur küsimus, mis tekitas talurahva ja valitsuse vahel pingeid, oli riigi monopol vilja üle. Sõda oli niigi kaasa toonud vilja kasvatamise vähenemise, aga sellest suurem probleem oli just müügiks mineva vilja vähenemine. Kui 1913. aastal oli see neljandik saagist siis 1917. aastaks oli see vähenenud kuuendikuni. Talurahval oli tänu suurele inflatsioonile ja ka tarbekaupade puudusele vähe tahtmist oma vilja müüki panna
annaabi.ee 
