Barokk sai alguse juba 16.sajandi lõpul Itaalias. Sobivaim sõna selleajastu kunsti kirjeldamiseks oleks ebatavaline. Sõna barokk tähendab korrapäratu kujuga pärli, mis sümboliseerib väga hästi barokki ajastut. Kunsti kirjeldavad veel värvid, kirg, hoog ja tohutu ülepaisutamine ning liialdamine, selline kunst on vaatajale huvitav ja tollal ka väga ebatavaline. Barokk-kunsti kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes sellega suurendada rahvahulkade usutunnet. Barokki stiil oli levinud ka isevalitsejate seas, kes proovisid seda sama, suurendada usku neisse, läbi sellise kirgliku kunsti, proovisid nad näidata inimestele oma võimu. Barokk oli stiil mida said ära kasutada katoliku usu maad, tänu sellele, et valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuidas see stiil on sealkandis levinud:
Eesmärgiks on Euroopa normaliseerimine ning vana korra taastamine. Taotletakse valitsejate legitiimsust. Oluline oli ohtliku vabadusideoloogia lämmatamine. Au sees on vana tasakaalu- poliitika ning rahvuslike huvide eiramine. Tagurlikku vaimu näitab Püha Liit. Idee väljakäijaks oli Aleksander I seaduslikud valitsejad pidid oma valitsemise rajama kristlikele alustele. Püha Liiduga ühinevad enamus Euroopa riike. See on isevalitsejate pol leping. Püha Liit oli suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüete vastu. Sandarmipoliitika. Tagurlikeks tugipunktideks kujunevad keiserlikud Austria ja Venemaa. Oluliseks niiditõmbajaks on riigikantsler Metternich. Välispoliitikas kehtib Viini kongressi süsteem, kuid see hakka lagunema äärealadel. Esimeseks märgiks on Ladina-Ameerika iseseisvumne (1818 1824). Hispaania ei suuda kolooniaid hoida
Eesmärgiks Euroopa ,,normaliseerimine", poliitiline restauratsioon. ,,Legitiimsed valitsejad" said oma riigid tagasi. Leviva ,,ohtliku" vabadusideoloogia lämmatamine. 38 Välispoliitikas tasakaalupoliitika taaskehtestamine (rahvuslike huvide eiramine). Püha liit (1815): ajastu vaimse õhkkonna kujundaja. Venemaa, Austria ja Preisimaa jne. isevalitsejate omavaheline leping, mis ei olnud poliitiliselt siduv. Suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüdluste (konstitutsiooni kehtestamise) vastu. Ajastu sandarmid ja tagurluse tugipunktid keiserlikud impeeriumid Venemaa ja Austria (Püha Saksa- Rooma keisririik oli likvideeritud 1806). Austria kantsler Matternich. Välispoliitikas kehtis Viini Kongressi süsteem: hakkas lagunema äärealadelt, mh Ladina-Ameerika
annaabi.ee 
