Kross, E. Niit), kunstnikke, muusikuid (V. Tormis, A. Pärt) · lubati jazz, levis rokk- ja beatmuusika · 1955. a alustas tööd Eesti Televisioon · isetegevusega tegeldi vähe, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri · 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline kooliharidus Breznevi ajal · tsensuur karmistus · edasi toimusid üldlaulupeod, mis muutusid protesti avaldamispaikadeks · isetegevusringe jäi veelgi vähemaks · 1970ndail aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus · propageeriti kakskeelsust · 1978 alustati venestamist 18. Hariduse areng ENSV-s. Lk. 130-131; TV lk. 56-57 ül. 4-6. · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi, olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus
gistamised ja sunnitöölaagritesse saatmised) l) püüti hävitada eestlaste kultuuri: hävitati raamatuid, lõhuti mälestusmärke, keelati pal- jude kunstnike, kirjanike, muusikute looming m) kehtestati tsensuur n) püüti eestlasi venestada, o) kiusati taga kirikut ja usklikke inimesi. p) arenes haridus, kuigi muudeti programme ja tehti need nõukogulikeks. Haridus, ka kõrgharidus, olid tasuta. r) eestlastel lubati edasi pidada laulupidusid, neile lisandusid ka rahvatantsupeod. Isetegevusringe oli palju ja neid ei keelatud, vastupidi - neid soodustati ja ringid olid tasuta, s) eestlased avaldasid vastupanu nõukogude reziimile. Näiteks põgeneti metsa (metsa- vennad - viimane metsavend tabati 1978.a), kuulati välisraadiojaamu (näiteks Ameerika Hääl), trükiti põranda all lendlehti ja artikleid, kus räägiti nõukogude võimu kuritegudest Eestis, neid püüti ka välismaal levitada, kirjutati pöördumisi välisriikide riigipeadele ja
Vaatamata pagulaste organisatsioonide ja tippjuhtide erimeelsustele, saavutasid nad oma tegevusega selle, et enamik lääneriike ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist NSV Liidu poolt. Jätkus ka aktiivne kultuurielu. Saksamaal koostati Balti Ülikool(1945-1949) ja Bonnis Balti Instituut. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad(ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena toimub mitmes riigis Eesti Maja. Koostati ka skaudiliikumisi ja isetegevusringe. xxxvii. Kodu- ja Välis-Eesti suhted Pagulaste ja kodueestlaste kontakt peale sõda oli minimaalne ning juhuslik. Eesti NSV oli raudse eesriide taga, mis hakkas kerkima alles pärast J. Stalini surma aastal 1953. 1950. aastatel hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga vaikselt ja ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega, mis antud olukorras tähendasid kirjavahetust ja üksikuid külaskäike kodumaale. Eestist välja ei lastud aga kedagi. 1959
Kross jt.), kunstnikke, muusikuid (A.Pärt, V. Tormis 3. lubati Jazz-, rock- ja beat-muusika 4. 1955 alustas tööd Eesti televisioon 5. 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline koolikohustus 6. isetegevusega tegeldi vähem, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri. 7. kirik oli minetanud oma koha suurema osa eestlaste elukorraldusest. Breznevi ajal 1. tsensuur karmistus 2. edasi toimusid laulupeod, mis muutusid protestiavaldamise paikadeks 3. isetegevusringe jäi veel vähemaks 4. 1970 aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus 5. propageeriti kakskeelsust 1978 alustati venestamist Haridus Õpik lehekülg 130-131 TV lk 56 h4 1. b 2. b 3. a 4. b TV lk 57 h6 Keskhariduse taseme langus Nõuti, et kõik õpilased oleksid edukad ja kõigile tuli vähemalt ,,kolm" välja kirjutada. Õpilaste/õpetajate moraalne laostumine
annaabi.ee 
