Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"isetegevuslaste" - 5 õppematerjali

Ita Ever
1
doc

Ita Ever

Ita Ever ehk õige nimega Ilse Ever; sündinud 1. aprillil 1931 Paides. Vanemate töö tõttu kolis ta Tallinna, seejärel samal põjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ilse omandas ,,kohaliku keele" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Eesti Draamateatri lavale astus esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa.1953. aastal lõpetas ta Moskva Lunatsarski nimelise Riikliku Teatriinstituudi. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios, kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. 1957. aastal oli taI esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu".Ta mälestuste raamatus " Ita Ever" on juttu sellest, et Ever võib ümber kehastuda,

Keeled → Vene keel
17 allalaadimist
Ita Ever
4
doc

Ita Ever

ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges salme, koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. "Eesti Draamateatri lavale astusin esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa" meenutab Ever. XI klassis mängis Lavrenjovi ,,Murrangul" peaosa - Tatjanat. Keskkooli lõpetas ta 1950. aastal. Peale keskkooli oli tal õppida Tartus arstiks. Sõbrad aga meelitasid teda astuma Moskvasse GITIS- e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. Peale lõpetamist 1953

Eesti keel → Eesti keel
61 allalaadimist
Referaat naivismist
6
doc

Referaat naivismist

Maaling vahariidel saigi suurema populaarsuse osaliseks alates Piromanašvili loomingust. Niko Piromanašvili üks tuntuim teos on „Viis vürsti pummeldamas“ 1906. Piromanašvili suri 1918. Ivan Generalic. Ivan Generalic sündis 21. detsember 1914. Ta oli horvaadi maalikunstnik, eelkõige primitivist. Generalic töötas Hlebine külas ning õppis samanimelises kunstiakadeemias. Selle järgi kuulus ka Hlebine koolkonna talupoegadest isetegevuslaste hulka. Tema teoste ideed ja meeleolu on tugevasti mõjutatud katoliiklusest. Generalic maalis peamiselt klaasile stseene oma küla elust, maastikke, natüürmorte ja fantastilisi kompositsioone. Ta kujutab talupoegade elu, eriti mitmesuguseid pühasid ja tseremooniaid ning tema looming innustas ka naabreid ning varsti tegutsesid juba paarkümmend talupoega maalimisega. Ivan Generalic oli üks nimekamatest kunstnikest maailmas 20. sajandil Generalic’i tuntuimateks teosteks peetakse

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
32 allalaadimist
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940
4
doc

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940

Eriti silmapaistvat edu saavutas Karl Jungholzi ja hiljem Hanno Kompuse käe all tegutsenud ,,Estonia'', kus toodi lavale ka ooperid ja balletid. Kandvamateks lavajõududeks olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter. · Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tuntud näitlejatest tegutsesid seal Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre. · Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis. Taoliste isetegevuslaste abistajaks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. · Omariikluse aastail arenes tunduvalt ka rahvuslik filmikunst. Saavutati märkimisväärset edu filmidokumentalistika alal, kus 1920. Aastail tegutses ,,Estonia-Film'' ning järgmisel kümnendil ,,Eesti Kultuurfilm''. Mängufilmid jäid kunstiväärtuselt suhteliselt tagasihoidlikule tasemele. · 1922. a

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
Referaat Ita Ever
12
doc

Referaat Ita Ever

Lapsepõlves kolis ta vanemate tõttu Tallinna, seejärel samal põhjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ita omandas ,,kohaliku keelt" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges salme, koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. Eesti Draamateatri lavale astus ta esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa. XI klassis mängis Lavrenjovi ,,Murrangul" peaosa Tatjanat. 1950. aastal lõpetas ta keskkooli. Esialgu oli tal plaan minna Tartusse ja õppida arstiks. Aga sõbrad meelitasid teda Moskvasse GITIS e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. 1953. aastal pärast lõpetamist asus ta Tallinna Draamateatrisse tööle. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios ja kuuldemängudes kaasa

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun