paraneks lähemas tulevikus. /---/ Samal ajal näeme murega, et meie rahva aktiivsus ja riigikaitsetahe lõdveneb. /---/ Valitsusvõimule toeks loodud Isamaaliit on jäänud poolametlikuks organisatsiooniks, millel puudub elav suhe rahvaga. Kuna tal puuduvad aated ja sihid, ei või ta lootagi olla suuteline enda ümber koguma kodanike kihte, üksmeeleks ja ühistundelikuks koostööks maa kasuks, ta ühekülgne propaganda, mis kutsub kodanikke loobuma oma veendumustest ja iseteadvusest, andmata neile mingit positiivset eesmärki, toob kasu asemel aiva kahju. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 127—129. 2 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA Allikas D. Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei ülema Elmar Tambeki mälestustest.
tähtsad riidetootjad. Põhja-Euroopa kaubateed asusid Põhja- ja Läänemerel. Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja. Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest. Vaestest sai aru aga sellejärgi, et elati agulite odavates puumajades või katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3
Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma. Õnnestunud kaubaretk tõi aga suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tgasi maksta. Sellistest rahalaenamisettevõtetest kujunesid pangad, mis finantseerisid paljusid kaupmehi,valitsejaid ja paavste. 24.Linnade üldilme *tsunftimeistrite majad, kus töökoda ja pood paiknesid tihti eluruumidega ühe katuse all, olid enamasti esinduslikud, andes tunnistust linnakodanike jõukusest ja iseteadvusest *vaesed elasid agulite odavates puumajades v katusekambrites *linnad olid piiratud müüridega,kaitseks välisvaenlaste eest *ümbruskonna aadlisuguvõsad püstitasid sageli linnadesse oma kindlustatud majad,millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid *müüride sisse jääv ala oli alati tihedalt täis ehitatud: vahel paiknes seal linnaelanike puuja köögiviljaaedu *rajati avalikke saunu, kuna linnad pidid hoolitsema hügieeni eest
annaabi.ee 
