ostma ja üha rohkem noori astus ülikoolidesse. See viis uue, haritud ja jõukamal järjel põlvkonna kujunemiseni ja 19.sajandi keskel alanud Rahvusliku ärkamisajani. Selle tulemusena hakkasid eestlased endast, kui rahvast mõtlema. Juba K.J.Peterson kirjutas eestlastest mitte kui maarahvast, vaid kui suurest rahvusest. Rahvuslik ärkamisaeg oli ka aluseks hilsemale Eesti Vabariigi tekkele. Ei ole mingitki kahtlust, et eestlased suutsid ära kasutada oma võimalust saada iseteadvaks ja jõukamal järjel rahvaks. Teine suurem sõda oma vabaduse peeti aastatel 1918-1920. Võib öelda, et sellel ajal oldi otseses mõttes risttule all. Ühelt poolt püüdsid noort vabariiki vallutada sakslased ja teiseltpoolt Nõukogude Venemaa. Need aastad olid eestlste jaoks otsustavad. Arvatakse, et kui Vabadussõda oleks kaotatud, siis oleksid punase Venemaa juhid kõik mitte vene rahvusest inimesed siberisse küüditanud. Peale
Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715).
Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7-aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715)
annaabi.ee 
