Kui toitu on rohkesti, tasub olla valiv (ignoreerida väikesi, väheväärtuslikke ja energiavaeseid objekte ja valida suuri ning väärtuslikke) -sest nt. nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele kulub enam-vähem ühepalju aega, kuid suurest pähklist saab rohkem toitu Kui toitu on hõredalt, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest toidupala otsimisele kuluv aeg ületab tema menetlemisele (katkihammustamisele) kuluva aja. 11. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik. Optimaalsusmudel: taastuvast ressursist (rohust, nektarist jms.) toitujad peaksid toitumiskohti külastama mitte juhuslikult, vaid kindlate ajavahemike järel, et ressurss saaks vahepeal taastuda. 12. Limiteerivate asjaolude arvestamise vajadus optimaalse käitumise ennustamisel. Toitumiskäitumise optimaalsusmudelite koostamine pole lihtne, sest peale energia omastamise
ammutavad iga õisiku seda tühjemaks, mida vähem õisi niidul parajasti on, N: kuldnokk viibib ühel toitumisalal seda kauem, mida hõredamalt paiknevad sobivad toitumisalad. Kui toitu palju, võib olla valiv, N: hall-kärbsenäpp toitub varahommikuti ja õhtuti tillukestest lehetäidest, keskpäeval aga suurtest putukatest. Kui toitu vähe, tuleb võtta kõik, N: kimalased lülituvad ümber väikestele nektarivaestele õitele, kui suuri nektaririkkaid õisi jääb niidul väga väheseks. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik. Taastuvast ressursist (rohust, nektarist jms.) toitujad peaksid üksikuid toitumiskohti külastama mitte juhuslikult, vaid kindlate ajavahemike järel, et ressurss saaks vahepeal taastuda. N: kimalased ei liigu oma toitumiskohas ringi juhuslikult, vaid korrapäraselt, külastades järjest läbi kõik õisikud. Selline käitumine võimaldab nektaril õites vahepeal piisavalt taastuda.
väärtuslikke) piltlikult kulub ju nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele enam-vähem ühepalju aega (seega hind sama), kuid suurest pähklist saab toitu oluliselt rohkem (kasu suurem). Kui toitu on vähe, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest kvaliteetse, kuid haruldase toidupala otsimise hind (sellele kuluv aeg) on liiga suur, mistõttu valivus vähendaks puhaskasu. Kuidas tuleks toituda isetaastuvast ressursist? Veel üks harilik probleem, millega puutuvad kokku need loomad, kes toituvad taastuvast ressursist (rohi, nektar, puulehed jms). Jätame ka seekord vahele konkreetse optimaalsusmudeli koostamise kirjelduse. Kõige olulisem põhimõte, mis tuleneb vastavast mudelist, on see, et tagamaks ressursi optimaalse iseuuenemise, ei tohiks toitujad erinevaid toitumiskohti külastada mitte juhuslikult, vaid süsteemipäraselt, kindlate ajavahemike järel
annaabi.ee 
