B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad · Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline · Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine · Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega hüüf, mille tuumad jagunevad samaaegselt, tuumade ühinemine toimub enamasti vahetult enne meioosi (kott ja kandseened). Seened, vaatamata valdavale soo puudumisele, on sageli isesteriilsed. Seentel võib esineda ka 4 või ka nt. 13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud Hk. (riik) LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana)
Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega hüüf, mille tuumad jagunevad samaaegselt, tuumade ühinemine toimub enamasti vahetult enne meioosi (kott ja kandseened). Seened, vaatamata valdavale soo puudumisele, on sageli isesteriilsed. Seentel võib esineda ka 4 või limaseentel ka nt. 13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Riik Ekskavaadid: Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Riik: AMÖÖBID 1. Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud 2. Hk. LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju,
Seeneniidistik tarbib oma kasvupiirkonnas enamjao toitaineid, mistõttu rohi võib jääda nälga ja kuivada. Seente ehitus · Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfipõimik, ebasoodsa perioodi üleelamiseks; · Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik; · Risomorf ehk seenenöör seeneniitidest koosnev suhteliselt jäme (1-2 mm) meetritepikkune lihtne või harunev, tumeda paksu koorja kihiga kaetud nöörjas moodustis. Seente paljunemine Isesteriilsed, ehk samalt isendilt pärinevate hüüfide tuumad ei ühine. Sugutu paljunemine: Eosed, esineb ka viburitega eoseid. Vegetatiivne paljunemine: - mütseeli jagunemine; - spetsiaalsed paljunemis rakud. Seente toitumine 1. Lagundajad, sh saprotroofid (levinuimad on puiduseened, näiteks majavamm); 2. Biotroofid ehk elusainest toituvad seened: sümbiondid (näiteks kuuseriisikas) ja parasiidid (roosteseen, jalaseen). Seened toituvad osmootselt, läbi rakuseina. Saprotroofsed seened
Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu tuleb vältida korraga tugevat lõikust. (Aialeht) Kasvukoht peab olema avatud, päikeseline ja tuulevarjuline. Külma seina ääres kasvavad viljad on kehva kvaliteedi ja maitsega. Oluline on hea, sügav ja hea drenaaziga muld - õhukesel ja kehval mullal jäävad kirsid väikeseks ja puud on lühiealised. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kirsipuude nõudmised tolmlemise osas on keerulised. Enamik neist on isesteriilsed, jagunedes rühmadesse, mille sees ei ole üksteisega sobivaid sorte. Kui tegemist ei ole isefertiilse sordiga, on oluline osta erinevatesse rühmadesse kuuluvad sordid, kes aga õitsevad ühel ajal. Mõned sordid tolmeldavad kõiki samal ajal õitsvaid sorte, neid tuntakse kui universaalseid tolmeldajaid. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Paljasjuurseid kirsipuid istutatakse hilissügisel, konteinertaimi võib istutada aasta ringi. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Vilju ei ole vaja harvendada