Ameerikas oli inimestel vabadus luua riik, mida nad ise tahavad ja mille eest nad olid valmis sõdima. See loob aluse isamaaarmastuse tekkimisele. Usk mängis suurt rolli ühtse rahvuse tekkimisel. Puritaanid panid palju rõhku pühakirjade lugemisele ja 1647. aastal tehti ladina koolide olemasolu igas väiksemas linnas kohustuslikuks. 17. sajandil asutati esimene kõrgkool ning sellele järgnesid veel teised. Mida rohkem haridus levis, seda iseteadlikumaks muutusid inimesed. Hakati tahtma isesesvust Briti impeeriumist. Benjamin Franklinist sai kolooniate iseseisvuse eest võitleja. 1776. aastal 4. juulil võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas 13 Põhja- Ameerika kolooniat isesesvaks. Selleks ajaks olid kasvanud erinevused Põhja ja Lõuna vahel. Lõunas valitses põllumajandus- ja põhjas industriaalühiskond. Sellega jaotati Ameerika kaheks erineva mõtteviisiga osaks. See tekitas nende kahe vahel hulgaliselt konflikte, näiteks orjade pidamine
Jean Chateau (1908 – 1990): Prantsuse fenomenoloogilise mänguteooria esindaja leiab, et väikeste laste mängu juures ei saa veel rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes. Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma isesesvust. Ta rõhub mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus (juba väikesed lapsed armastavad korrapärasust ja rütmi). Korraarmastus on omakorda aluseks mängureeglite täitmisele. Chateau jagab mängud reegliteta jeeglitega mängudeks. (tabel) Tabel: Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng a)funktsioonimäng (beebi 0-3 aastat A
Mäng on alati millegagi seotud, olgu selleks siis esemed, mänguasjad või mõtted. Tema arvates on inimene mängur, sest selline on tema loomus. Jean Chateau (1908 – 1990): Prantsuse fenomenoloogilise mänguteooria esindaja leiab, et väikeste laste mängu juures ei saa veel rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes. Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma isesesvust. Ta rõhub mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus. Väidab, et juba väikesed lapsed armastavad korrapärasust ja rütmi. Korraarmastus on omakorda aluseks mängureeglite täitmisele. Chateau jaotab mängu kaheks: reegliteta ja reeglitega mängud. (tabel) Tabel: Mängude liigitus (Chateau 1976) Mängu liigitus Näited Laste vanus I Reegliteta mäng a)funktsioonimäng 0-3 aastat