Jeltsin peatas oma seadlusega Vene Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu tegevuse. Kogu täidesaatev ja seadusandlik võim koondus kuni uue parlamendi valimisteni Jeltsini kätte. Allakäik 10. juunil 1994 kirjutas Jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele. 11. detsembril sisenesid Tsetseenia territooriumile Venemaa Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi väed. See oli katse teha lõpp Tsetseenia kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele. Kevadeks 1995 vallutasid föderaalväed Tsetseenia pealinna Groznõi. Pommitamise tagajärjel hukkus tuhandeid Tsetseenia tsiviilisikuid. Gregori Javlinski, Jegor Gaidar ja paljud teised poliitikud mõistsud sõja hukka ning loonusid Jeltsinit toetamast. Jeltsini populaarsus langes kõikide aegade kõige madalamale tasemele. Tema toetusprotsent stabiliseerus 6% tasemel. 26. aprillil 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Täiendavatest
saadi Tsetseenia kuulutada iseseisvaks vabariigiks. Kuna Tsetseenias oli nii kommuniste kui ka tsetseenlasi, siis tekkis nende vahel kodusõda. Seda püüti alla suruda, kuigi ei õnnestunud. Kutsuti appi Moskva tuli ka appi. Kodusõda tekkis, kuna Dudajevi vastastele ei meeldinud Tsetseenia iseseisvumine ning Dudajev ise ka. Moskva tegi blokaadi, rünnates niimoodi Tsetseeniat. See oli Venemaa katse teha lõpp Tsetseeni kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele. See sõda andis suure põntsu Jeltisin populaarsusele, kuna paljud tema pooldaja poliitikud mõistsid sõja hukka. · Suhete taastamine üleriikidega sh USA-ga · Toetavad, head suhted endise NSV Liiduga · Eestist väed välja 1994 Majandus · Erastamine riigi ettevõtted müüakse eraettevõteteks (oligarhid eriti, nafta ja gaasi valdkonnas) · Rahareformid endises NSV Liidus Nõukogude rubla asemel Vene rubla · Kihistumine väga rikkad vs kerjused
Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus ja lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast vastati iseseisvustaotlusele majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Mihkel Tiks: ,,Tervet Baltikumi vallanud üldises vabadusetuhinas mõjusid
annaabi.ee 
