Liidu raames. Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu autoriteeti enam taastada. 1989. aasta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid partei kandidaatidest edukamad ning nad moodustasid Moskvas kongressil ühtse saadikurühma. Laulva revolutsiooni ideed levisid üle NSV Liidu. Moskva omakorda üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvuslastele tõsist konkurentsi pakkuda. Esialgu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõudmised radikaalsemaks. 23. augustil 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi. Eestis tekkis kodanike komiteede liikumine, mis asus registreerima 1940. aastal okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva Eesti Vabariigi kodanikke ning ette valmistama nende esinduskogu
Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu autoriteeti enam taastada. 1989. aasta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid partei kandidaatidest edukamad ning nad moodustasid Moskvas kongressil ühtse saadikurühma. Laulva revolutsiooni ideed levisid üle NSV Liidu. Moskva omakorda üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvuslastele tõsist konkurentsi pakkuda. Esialgu ei söandanud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõudmised radikaalsemaks. 23. augustil 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi. Eestis tekkis kodanike komiteede liikumine, mis asus registreerima 1940. aastal okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva Eesti
töötada ainult põgenike abistamise komiteel, mille etteotsa asus Antonas Smetona (õppis 24 Peterburis juurat sajandi alguses, osales 1905. aasta revolutsioonis, asutas Parempoolse rahvuslaste partei). Saksamaa poliitika Leedu suhtes erinees Eesti ja Läti omast. Sakslased kartsid, et Leedu astub liitu Poolaga ja taastatakse Leedu-Poola suurriik. Selle takistamiseks tegid sakslased soodustusi ja järeleandmisi Leedu iseseisvuslastele. September 1917 - Vilnjuses valiti Leedu Rahvus Nõukogu, mida juhtis Smetona. 16.02.1918 - Leedu kuulutas end iseseisvaks. Sõltumatus Poolast ja Venemaast. Kuid Saksamaaga jäi Leedu sõjalisse ja majanduslikku liitu. Leedust taheti teha kuningriiki. Kuningas kutsuti Saksaõukonnast, mille peale Wilhelm II tunnustas Leedu iseseisvust. Kuningaks sai Wilhelm van Urach Mindaugas II nime all. November 1918 - Leedu muutus vabariigiks, sest Saksamaa kapituleerus. Ametisse pandi esimene
annaabi.ee 
