väärtused (õigused ja kohustused) - sõltuvalt sellest, mis ajastus me elame ja kus riigis, nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakasvatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond). Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967): Autokraatne nii nagu mina ütlen, nii on, ei toimu läbirääkimisi, arutelusid, selgitamisi. Üldiselt on sellised lapsed tagasitõmbunud, ei näita välja initsiatiivi, ei käitu elavalt, lapsed on iseseisvusetud (sest nad ei tea, mis on lubatud), lapsed kipuvad sellisel juhul olema ka agressivsed see tuleneb sotsiaalsest õppimisest, õpivad vanematelt selle mudeli selgeks. Autoriteetne-retsiprookne (demokraatlik) täiskasvanul on küll vastutav roll, on reeglid jne aga neid põhjendatakse lapsele. Reeglid muutuvad vastavalt olukorrale. Samas on siiski mingisugune kontroll paigas. Sellised lapsed on iseseisvad, kompetentsed ja vastutustundlikud.
suuremaid asulaid. Alanud on ka Tallinna käitiste otsene väljakolimine kitsast ja ülekoormatud linnast, seni küll veel linnastu siseringi. Tuntuim näide on "Kalevi" kolimine Jürile 2003. aastal. Tihenevad ka välisringi asulate igapäevased seosed Tallinnaga. Linnastu siseringi moodustavad Tallinnaga piirnevate valdade asulad Haabneeme, Viimsi, Saue, Maardu, Jüri, Tänassilma, Saku, Harku, Tabasalu jt.,. Need on üpris iseseisvusetud Sealsed inimesed käivad tööl ja oma asju ajamas Tallinnas, kui seal aga leidub mõni "oma" ettevõte, siis selle töötajatest suur osa elab Tallinnas. Mõnes sellises asulas on ette valmistatud tööstuspark krundid Tallinnast "Kalevi" eeskujul väljakolivate käitiste ja asutuste tarbeks. Neisse tööstusparkidesse hakkab siginema ka täiesti uusi ettevõtteid, kes leiavad seal Tallinna läheduse, kuid mitte Tallinna kõrgeid kinnisvarahindu. 2004
solvamine oma halva enesetunde parandamiseks ei ole just parim lahendus. 3. Iseseisvumise piiramine 260 Eespool on räägitud murdeealise liiga varajasest iseseisvumisest ja vanemate hoolimatusega kaasnevatest ohtudest, sest need on kõnealuse probleemi, s.o. agressiivsuse seisukohalt kõige tähtsamad. Kasvataja võib loomulikult ka takistada murdeealise iseseisvumist, aga tundub siiski, et ülehooldatud, iseseisvusetud ja vanemaist ülemäära sõltuvad lapsed on tänapäeval palju väiksem probleem kui hooletusse ja ilma täiskasvanute kaitseta jäetud lapsed viimaseid on võrratult rohkem. Kasvataja võib lapse valikuid avalikult piirata või ta väga tugevasti enda külge siduda, sisendades temasse juba varakult omaenese ootusi, missugune ta peab olema ja kelleks ta peab saama
annaabi.ee 
