Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus: kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja), ,,Vanemuise" seltsui asutamisejuures, rahvuslik teater vanemuine aastal 1870 ja üldlaulupeol oli abiline.
asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Punkte, miks Eesti kaotas iseseisvuse 1940. aastal, on palju. Fakt on aga see, et noore riigina tehes nii palju valesid otsuseid, olles ilma toetajateta suurriigi kõrval täiesti üksinda ja teades, et maailmas on totaalne kaos, ei suudaks ükski riik säilitada iseseisvust. Kindlasti oleks olnud palju võimalusi, kuidas iseseisvust mitte käest lasta, aga Eestil polnud selleks valikuid liitlaste puudumise tõttu. Oluline oli selle üürikese iseseisvumisaja sees aga see, et eestlased said maitse vabadusest kätte ja ükskõikseks see neid ei jätnud. Reet Koppel XI a 2009
nõudis kunstnikult originaalset käekirja. Enamik kunstnike ja samuti ka publik harjusid mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud. Koloriit oli tähtsam kui joonistus, plastiline modelleering või hele-tumeduse kasutamine. Skulptuur ja graafika Nagu ka 1930. aastate maalikunstis, nii ka skulptuuris ja graafikas tugevnes loodust jäljendav, rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvumisaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Ta innustus prantsuse kunsti mõõdukale, antiliteratuursele ja peenemaitselisele liinile. 1920. aastatel ja 1930.aastate alguses valmis tal hulgaliselt portreid, hauamonumente ja loomade kujutisi, mille lihtsuse, selguse ja monumentaalsuse kaudseid eeskujusid leiame näiteks Mailloli, Despiau jt. Prantsuse realistide
välismaale viitavad nimed (Pariisi tn Haapsalus, Hollandi ja Ameerika tn Tallinnas). 19) Mis asemele tulid? vene riigimeeste, kultuuritegelaste ja revolutsionääride nimed (V. Kingissepa, J. Kreuksi, Nikonovi tn), Nõukogude ajalugu sümboliseerivad nimed (nt Revolutsiooni, Oktoobri tn), kommunistlikke ideaale ja tegevusi sümboliseerivad nimed (nt Nõukogude, Töö tn). 20) Nimed ennistati 1986, veel Nõukogude võimu all. Aktsioon kestis Eesti iseseisvumisaja alguseni. Muudeti umbes 200 nime, esimestena Kuressaares. 21) 22) Miks on linnanimesid keeruline uurida? Maakohtade nimesid on kergem ajalooga seostada, linnanimesid mitte. Linnanimed on ebapüsivad, objektid ja ettevõtted kolivad ning muudavad oma nimesid. Nimed pole sageli eestikeelsed, vaid võõrkeelsed ega meenuta oma vormilt kohanimesid. Mis on kohanimi linnas? Tänavad, peatused, pargid, veekogud
annaabi.ee 
