· Mereväes allveelaevastiku areng. · Lennunduses muutus lennuvägi väga tähtsaks lahingus, neid varustati kuulipildujate ja pommidega. Neid muudeti ka kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks. · Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas kasutusele tankid. ÜLES ANNE: KAS VÄIDE ON ÕIGE VÕI VALE? 1) Maailmasõja puhkemine tõi kaasa elatustaseme tõusu. 2) Naiste töökoormus suurenes sõja ajal, ning selle tulemusena said nad iseseisvamateks. 3) Sõja ajal vähenes oluliselt riigi osa majanduses, majandus elu ja kontroll ressursside üle läks suur kaupmeestele. 4) Sõda tõttu vähenesid varud, ning inimesed pidid piirama oma tarbimist. 5) USA oli riik kus olid sõja kahjustused kõige suuremad. 6) Sõjast tagasi pöördunud mehed kohanesid oma eluga lihtsalt ja nende elu kujunes heaks. 7) Maailmasõda tõi endaga kaasa tehnika kiire arengu. 8) Sõja ajal sattus kriisi traditsiooniline peremudel.
maailmaturul ning piiras tema iseseisvust. Selle sõja tulemusena said võitnud riigid uusi maid ning palju eeliseid. Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome. Briti impeerium aga saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Ulatuselt, purustuselt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti varasemad sõjad. Inimeste elusid mõjutas sõda suuresti. Tänu sõjale said naised iseseisvamateks ja saavutati võrdsemad õigused meestega. Sõja tõttu varises seni kestnud maailmapilt kokku ning inimestele tundus, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest hakkas maksma riigikassa. Tänu maailmasõjale arenes kiiresti tehnikaareng. Lisaks sellele suurendas sõda sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Enamus sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud normaalse eluga kohaneda. Maailmasõda tõi kaasa pahameele
aga seda kergem oli Bütsantsi ka valitseda. Hakati tugevdama sõjaväge. Sõduritele jagati maad, kus nad said elada ja mida nad pidid harima. Vastu pidid sõdurid sõja ajal riiki kaitsma. Nii säästeti rohkem raha. Ka linnad hakkasid peagi taastuma ja käsitöö oli suures hinnas. Bütsantsi keisrid valitsesid riiki piiramatu võimuga ja pidasid end väga tähtsateks. Keisril olid ka asevalitsejad palgatud, kes juhtisid sõjaväge. Aeg-ajal muutusid asevalitsejad iseseisvamateks ja keisril oli raske neid oma võimu all hoida. Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh, kes pidi keisri otsuseid ellu viima. 10. sajandil oli Bütsants juba piisavalt tugevnenud, et hakata tagasi vallutama kaotsiläinud maid. Esimesena võideti araablastelt tagasi Vahemere saared ja seega saadi ka laevastik taas kontrolli alla. Järgmiseks vallutati tagasi Süüria, Armeenia ja ka Itaalia lõunaosa. Bulgaariat neil nii lihtsalt vallutada ei õnnestunud
kaugemale. Näib, et Rehabeamil oli oma taotlustest ka edu. Alaline sõda mõlema kuninga vahel, millest pärimus kõneleb, käis selle piiriala pärast ning toimus sellel territooriumil. Rehabeam võis veel mõnda aega ammutada jõudu päritud varadest ja oma isa Saalomoni sõjalisest potensiaalist. Sellega on seletatav tema sõjaline edu. Rehabeam kindlustas oma riigi läänepiiri ka vilistite vastu, kes peale Juuda ja Iisraeli eraldumist olid jälle muutunud iseseisvamateks. Juuda ja Iisraeli eraldumine tõi mõlemale riigile kaasa välispoliitilisi tagajärgi. Taavet ja Saalomon olid olnud ka Ammoni kuningad. Põhjariigi lahkulöömisega katkes ka juba puht geograafiliselt ühendus Juuda ja Ammoni vahel. Tuleb arvata, et käsitletavate sündmustega kui mitte varem katkes Taaveti koja valitsus Ammoni üle. Olemasolevate allikate nappuse tõttu tuleb teha järeldusi hilisema aja andmetest lähtudes, Assuri kuningas Salmanassar III ühest
annaabi.ee 
