põhiseadusest, teistest seadustest, lepingutest · Kohtulahendid · Täiendavad allikad - õigusteaduslik arvamus ja vastused Riigikohtu järelepärimistele 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 6 2 16.03.2010 Allikate kehtivus · Kehtivad vaid õigusnormi sisaldavad haldusõiguse allikad · Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, st ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav · Kohtunikuõigus saab tekkida ainult seadusliku õiguse raames · Sekundaarsed õigusallikad: ei saa kindlalt väita, et nad tagasiulatuvat mõju omavad 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 7 Toime avalik tühistamine: 1) tähtaja möödumisel (tähtaeg antud, eelarve) 2) õigusakti formaalsel kehtetuks tunnistamisel 3) seoses teatud seisukorra lõppemisega
Põhiõigused kujutavad endast kahtlemata õiguslikku kaitset halduse omavoli eest, tegevuse eest, mis piirab põhiõigusi ja vabadusi. Põhiõigused on ka selleks etaloniks, millega seadusandja kontrollib seda, kas konkreetne vastuvõetav seadus peab kaitsma individuaalhuve või mitte ning millisel määral ta peab seda tegema. Osa põhiõigusi kujutavad endast aga vahetult subjektiivse avaliku õiguse baasi. Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, s.t ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav. Seda, kas antud norm on iserealiseeruv või mitte, otsustab õiguse rakendaja, sh kohus. Haldusõigussuhted Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Kui need õiguslikud seosed on haldusõiguslikud, s.t nad on tekkinud
konkretiseerida. Näiteks põhiseaduse § 29 annab Eesti kodanikule õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Nimetatud paragrahvi järgi võib seadus sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. On ilmne, et siin saab subjektiivne avalik õigus tekkida konkreetsete seaduste alusel. Osa põhiõigusi kujutavad endast aga vahetult subjektiivse avaliku õiguse baasi. Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, s.t. ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav. Seda, kas antud norm on iserealiseeruv või mitte, otsustab õiguse rakendaja, s.h. kohus. §2. Haldusõigussuhted 1. Haldusõigussuhte mõiste Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Ta on osaliselt subjektiivse avaliku õiguse tagajärg, osaliselt eeldus. Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik. Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost,
konkretiseerida. Näiteks põhiseaduse § 29 annab Eesti kodanikule õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Nimetatud paragrahvi järgi võib seadus sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. On ilmne, et siin saab subjektiivne avalik õigus tekkida konkreetsete seaduste alusel. Osa põhiõigusi kujutavad endast aga vahetult subjektiivse avaliku õiguse baasi. Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, s.t. ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav. Seda, kas antud norm on iserealiseeruv või mitte, otsustab õiguse rakendaja, s.h. kohus. §2. Haldusõigussuhted 1. Haldusõigussuhte mõiste Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Ta on osaliselt subjektiivse avaliku õiguse tagajärg, osaliselt eeldus. Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik. Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost,
annaabi.ee 
