Kui BHT on suur, võib kogu vees lahustunud hapnik ära kuluda ning kalad lämbuvad. Lõpuks muutub veekogu anaeroobseks, surnud veekoguks. Fosforist ja lämmastikust oleneb veetaimestiku kasv. Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine. Naftasaadused satuvad vette reostunud aladelt voolava vihmaveega. Pindaktiivsed ained kogunevad veepinnale ja moodustavad õhku läbilaskmatu kile. Vesi vahutab. Veekogu isepuhastusprotsess Veekogu isepuhastusprotsess- reoainete lahjenemine ning lagunemine suublas keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel. Mõõduka, ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapniku. Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad orgaanilist ainet ja fütoplankton, mis ühtlustab vett fotosünteesi abil. Nitrifikatsioon- hapnikuvabas keskkonnas redutseerivad denitrifitseerivad bakterid. Lämmastik vabaneb.
Soolvesi pärsib mikroorganismide elutegevust. Olmekemikaalid võivad "tappa kõik tuntud bakterid", olles seega reoveepuhastusprotsessile väga kahjulikud. Mikroorganismid vett saastavad mikroorganismid (viirused, bakterid, parasiidid jms). Tõvestavad mikroorganismid muudavad vee nakkusohtlikuks. Bakterid lagundavad valgulämmastikku ammooniumlämmastikuks või elusorganismidele mürgiseks ammoniaagiks. Bakterite vohamine võib seega olla võtmeteguriks keskkonnaprobleemidele. Veekogu isepuhastusprotsess Veekogu isepuhastusprotsess reoainete lahjenemine ning lagunemine suublas keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel (heljuvaine settib või kleepub taimestikule, bakterid surevad jne). Mõõduka ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib aga hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapnikku! Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad orgaanilise aine ja fütoplankton, mis õhustab vet fotosünteesi abil.
Kõdunevad jäänused sisaldavad hulgaliselt baktereid ja viirusi. Kalmistu pinnale langevate sademete infiltratsiooniga kaasneb jäänuste koostis- ja laguainete väljaleostumine. Oluliseks kalmistu keskkonnamõju määravaks teguriks on aeratsioonivööndi paksus, kuna kõige intensiivsem biodegradatsioon toimub just seal. Isepuhastusvõime on seda suurem, mida peeneteralisemad on vettkandvad kivimid. Liivas ja kruusas ei ole isepuhastusprotsess piisavalt kiire, sest lühikese viibeaja tõttu ei adsorbeerita mikroorganisme pinnaseosakestele. Viirused seotakse pinnaseosakeste 9 poolt lihtsamalt kui bakterid ja neid kandub põhjavette vähesel määral. Sellele vaatamata säilivad patogeenid pinnases elujõulisena (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Teatud pikaajaliste ilmastikutingimuste korral kui tekib rohkelt sademeid võivad
annaabi.ee 
