· õhu puhtana hoidmine (puhastamine); · õhu rikastamine hapnikuga; · õhust tolmu ja kahjulike gaaside väljafiltreerimine; · mikrokliima pehmendamine; · müra vähendamine. 3 Mikrokliima loomine ja selle pehmendamine · õhutemperatuuri alandamine (suvel 4...50C); · õhuniiskuse, fütontsiidide* hulga suurendamine; · tuule- ja lumetõke. * fütontsiidid soodustavad õhu isepuhastumist, samuti hävitavad mikroorganisme. 4 · Linnades halvendab hoonete, tänavate ja väljakute kivist pind mikrokliimat · Linnas on õhutemperatuur 0,7...1 oC kõrgem kui linnalähedastel aladel. Vaiksel suvepäeval võib erinevus olla 7...10 oC · Mida selle parandamiseks teha? 5 Saastunud õhk... · Inimtegevuse tulemusena on CO 2 kontsentratsioon õhus suurenenud, mis
lagunedes tarbib see mass suurema osa vabast hapnikust vees mis võib põhjustada hapnikupuudust ning teiste veeorganismide, sealhulgas kalade, surma. Eutrofeerumise pidurdamine ja kontrolli alla saamine on keskkonnakaitse üks olulisemaid eesmärke. Väikestel jõgedel, tiikidel ja märgaladel on siin suur tähtsus. Mida rohkem on vee teel põllumaalt lõpp-punkti (suuremad järved, mered) väikeseid tiike, märgalasid, jõgesid, seda rohkem jõuab vesi puhastuda. Et sellist isepuhastumist soodustada, on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Seega eutrofeerumise vältimiseks tuleks säilitada taimestik veekallastel, mis aitaksid ära kasutada liigseid toitained. Eutrofeerumise vastu tuleks veekogude põhjast eemaldada muda, mis aitaks kaasa veeseisundi paranemisele ja elustik vees taastuks. Veekogude ääres olevatel taludel ja tööstusettevõtetel peab olema kindlasti kontroll peal, et sealt tulev reostus ei satuks veekogudesse
bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elavaid tõvestavaid organisme ja nende siirutajaid) ¤tehniline h. (tegeleb vesivarustusega, reovee puhastamisega, veeõitsengu ja pealiskasvu vältimisega). Hüdrobiondid veeorganismid veekogude vees, põhjal ja põhjasetteis elavad mikroobid, taimed ja loomad; jaotatakse veekogude soolsuse järgi 1)talassobiontideks mereorganismid; 2)hüfalmürobiontideks
Isolaatorite ülelöögil on määrava tähtsusega nende saastlahenduspinge. Saastlahenduspinge suurus sõltub oluliselt ribidest ja seelikutest. Isolaatori kuju on oluline, kuna: · seelikute alumised küljed võivad sajus jääda kuivaks ja · õigesti kujundatud isolaatori ribid ja seelikud peavad lahenduse osaliselt eemaldama isolaatori pinnast · isolaatori läbimõõdu suurendamine mõjub lahenduspinget alandavalt · isolaatori kuju peab soodustama isepuhastumist Aparaadiisolaatorid Joonis 2.37 Aparaadiisolaatorite konstruktsioon o tõirtugiisolaator o varrastugiisolaator o läbiviikisolaator Tõirtugiisolaatorid: · tõir tagab vajaliku mehaanilise tugevuse · kasutusala tavaliselt kuni 35 kV-ni · kõrgematel pingetel kasutatakse mitut üksteise otsa liidetud tõirtugiisolaatorit probleemid murdetugevusega · murdetugevuse tõstmiseks kasutatakse mitmesambalisi konstruktsioone Varrastugiisolaatorid:
Selle puhastumise peamised ``tööloomad'' on vees elutsevad mikroorganismid. Vetikad seovad tohutul hulgal toitaineid, osa sellest kandub edasi toiduvõrgustiku kõrgematele tasemetele. Teine osa sadeneb surnud orgaanikana veekogu põhja ja moodustades muda. Selliselt ladestunud toitained võivad aktiivsest ringlusest kõrvalduda väga pikkadeks perioodideks. Mida mitmekesisem on vee elustik, seda suuremaid reostuskoormuseid suudab see taluda. Et sellist isepuhastumist soodustada, on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid -- mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kun need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim.
annaabi.ee 
