4, 567 Billionit aastat tagasi tekkis Maa 4,533 billionit aastat tagasi tekkis kuu ( tekkisid tingimused elu tekkeks) 4.100 Billionit aastat tagasi Tekivad atmosfäärir ja ookeanid Vahemikus 4,500 2.500 ilmub varaseim elu arvatavasti tuletatud isepaljunevatest RNA molekulidest 3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga 3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis) Vahemikus 3,900 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees) 3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue-green algae),
2. Peiteperiood: Viirus lülitab oma genoomi raku genoomi kosseisu. Viiruse genoomi paljundatakse koos raku genoomiga 3. Rakusisese paljunemise periood: Mingite tegurite muutumisel eraldub viiruse genoom raku genoomist ja hakatakse tootma uusi viirusosakesi 4. Järgneb lüütiline tsükkel Kuidas viirused on tekkinud? Rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena Peremeesraku DNA-st või RNA-st. Prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Viiruste evolutsiooni piirab nende genoomi suurus Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid Inimestele
parasiitideks. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teise hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremees raku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA ja RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmandahüpoteesi kohaselt viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA, mis omandas võime repitseeruda, võiski olla viirusele paljunemisvõimeliseks eellaseks. Kui selline molekul ,,laenas" ka kapsiidivalkude geenid, siis saigi tekkida primitiivne viirus. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused tekkisid pärast seda, kui nende peremeesorganismid olid välja arenenud. Kolmas hüpotees seevastu oletab, et viirused on olnud üheks prebiootiliseks vormiks, mille evolutsioon toimus paralleelselt peremeesorganismidega.
1.4 Viiruste osa looduses Viiruste tekkimine ja evolutsioon Viiruste tekkimise kohta on 3 hüpoteesi: Viirused on tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Sellisetaandarengu näiteks on bakterid klamüüdia ja riketsia, mis on muutunud loomsete rakkude sisesteks bakteriteks. Viirused said alguse peremeesraku RNA-st või DNA-st. Viirused on arenenud isepaljunevatest RNA molekulidest. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused tekkisid pärast seda, kui nende peremeesorganismid olid välja arenenud. Kolmas hüpotees aga oletab, et viirused on olnud üheks prebiootiliseks vormiks, mille areng toimus paralleelselt peremeeorganismidega. Bakteriviirused Viirused esinevad looduses kõige rohkemaarvuliselt. Viiruste paljunemisel eristatakse kolme faasi: 1) Peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Viirus korraldab ümber
Esimese kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst. Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23) Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA- viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask)
annaabi.ee 
