Lapsevanemale tähendab lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine õigusi ja kohustusi, mis omakorda põimuvad lapse õiguste ning kohustustega. Vanem peab valvama ja kaitsema last, et hoida teda kõik võimalike ohtude eest, nii vaimsete kui ka füüsiliste. Lapsevanema kohustuseks jääb ka otsustamine lapse asjade üle ning samuti peab kindlustama sooja kodu ja toidu. Mida suuremaks saab laps, seda suurem on tema iseotsustamine õigus. Seni, kuni laps ei ole veel võimeline otsustama, teevad seda tema eest vanemad või eestkostjad. Palju on tänapäeval nn „katkiseid” perekondi, kus vanemate omavahelised suhted on halvad. See kõik mõjutab väga tugevalt lapsi. Mõned vanemad ei saagi peale lahutust oma lapsi enam näha või on koosolemise aeg märkimisväärselt vähenenud. Oleks ideaalne, kui sellises perekonnas vanemad toimiksid lapse heaolu huvides, mitte mõeldes ainult endale.
Nooruse sisuks on õppimine ja nii peaks õppimist olema kauem. Meil on seda "kohustuslikku noorust" tervelt 12 klassi, st inimese 19-aastaseks saamiseni. Koos sellega pikenes kooliaeg ka allapoole: tekkisid nullklassid ja lasteaiaharidus. Kultuur püsib kindlalt standardmõtlemisel, kuid uueneb ebastandardsete mõttemudelite kaudu. Kool peab õpetama lapse õppima ja iseseisvalt mõtlema. Kusagilt peab algama inimese hariduslik kujunemise iseotsustamine. Kool ei tohi olla noorele sama mis koorimismasin kartulile sisse lähevad erinevad, välja tulevad ilusad ja valged, ühtemoodi ümmargused. Turumajanduse koolile näib tunduvat, et puud tulebki palkideks koolitada. Inimeste võimed on erinevad ja kool paneb seda nagu pahaks. Kui midagi on vähem, oled "erivajadustega", kui on rohkem, oled "erivõimetega", aga ikkagi "hälvik". Kooli tulles on tüdrukud arenenumad, loevad ja jutustavad soravamalt, rehkendavad paremini, on musikaalsemad
tegevusjuhis on olemas (Notsu?) Ühendaja paneb eri pooled koostööd tegema 27. Millised on erinevad inimtüübid otsustajatena ja milliseid on erinevate inimtüüpide rakendamise võimalused? Otsustamine ja inimtüübid Erinevatel inimtüüpidel erinev juhipotentsiaal - tugevused ja ,,kiiksud", millega toime tulla Eeldused koostööks on osadel tüüpidel paremad - teadlikkus sellest võimaldab vältida vigu Kaasamine, iseotsustamine, delegeerimine seotud tihti inimtüübiga Erinevate inimestega koostöö tegemine on juhiks saamise põhieeldus Tavaelus saab tüüpi määrata ,,äratundmise" või välistamise abil, teiste ja enda hinnangu abil; selgemalt ilmnevad kriisiolukorras Iiah- Tugeva seostamis- ja visualiseerimisvõimega, näeb ja vajab tervikpilti, loomupäraselt enesekindel, aus ja otsekohene, saab läbikukkumistest hoogu
1.1. Kogukondlik teooria Selle teooria teke seondub Suure Prantsuse revolutsiooni ideoloogidega ning neist aegadest saab ta ka rakendusvõimaluse. Kogukondliku omavalitsuse tegelikud ajaloolised juured ulatuvad tagasi sugukondliku korra lagunemise ajastusse, mil see asenduski küla- ja hiljem lisaks linnakogukonnaga. Põhiidee seisneb selles, et kogukondlik omavalitsus e. territoriaalüksuse elanike omahaldus on alati olnud ja arenenud evolutsiooni tulemusena rahvademokraatia alustel (st. iseotsustamine; isetegutsemine otstarbe kohaselt; isemajandamine). Kohalik omavalitsus ei ole riigi või monarhi "kingitus", nende poolt "antud". Riik peab tunnustama kohalikku omavalitsust kui loodusõiguslikku (loomuõiguslikku) nähtust, kuid võib seda nähtust suunata oma seaduste abil. Riik peab arvestama, et kohaliku omavalitsuse kui nähtuse evolutsioonilises arengus valmistatakse iga järgnev etapp ette varasema pool, kusjuures etappide vahel tekib aegade seos, mis kindlustub järjepidevuseks. Seega
annaabi.ee 
