Biomimeetilised ehk bioloogiast inspireeritud robotid on robotid, mis püüavad jäljendada mõnda loodusest pärit liikumisviisi, käitumispõhimõtet või organiseerumisprintsiipi. Peale uute tehniliste lahenduste väljatöötamise annab selline lähenemisviis ka võimaluse looduslike nähtuste paremaks seletamiseks ning mõistmiseks. Käesoleva projekti eesmärk on ehitada refleksiivsete minirobotite koloonia ning jäljendada selle abil iseorganiseerumise põhimõtet. Refleksiivsed robotid jäljendavad mõnda loomadel esinevat lihtsat refleksi, s.t. etteprogrammeeritud käitumismustrit. Näiteks vastata ühesugusele välisärritusele alati sama tegevusega. Üks võimalikke tehniliselt lihtsast näitest oleks lahendus, kus infrapunaanduri abil detekteeritakse lähedal asuvaid takistusi, mille peale pöörab taoline robot alati takistusele vastassuunas.
1. Millest asjad tekivad? 2. Mis need tekkinud asjad on? 3. Kust saab muutumine või muutumatus alguse? 4. Mille jaoks asjad tekivad ja olemas on? Kõik 4 küsimust kokku on Miks ?-küsimus. 1. Materiaalne põhjus. Causa materialis. 2. Vormpõhjus. Causa formalis. 3. Tegevpõhjus. Causa efficiens. 4. Eesmärkpõhjus ehk lõpp-põhjus. Causa finalis. Kõik 4 põhjust kokku moodustavad ISEORGANISEERUMISE filosoofilise kategooria. 3 esimest põhjust moodustavad ORGANISEERIMISE filosoofilise kategooria. VÄLISEST allikast ei ole iseorganiseerumist võimalik organiseerida. Iseorganiseerumiseks on võimelised ainult avatud (ümbrusega ja lõppkokkuvõttes kogu kosmosega vastastiktoimes olevad) süsteemid. Eesmärkpõhjus on maailmast kui tervikust või mingist muust tervikust, mis on
.......................................................................11 1.4. Õppimine, õpiprotsessid, õpialgoritmid .................................................................12 1.4.1. Gradient vea pöördlevi meetod ........................................................................14 1.4.2. Widrow-Hoff'i algoritm ...................................................................................15 1.4.3. Kohonen'i iseorganiseerumise algoritm ..........................................................16 1.5. Õppimise ülesanded ...............................................................................................16 2. Teoreetilised alused ............................................................................................................19 2.1. Stone-Weierstrassi teoreem ....................................................................................19 2.2
.......................................................................11 1.4. Õppimine, õpiprotsessid, õpialgoritmid .................................................................12 1.4.1. Gradient vea pöördlevi meetod ........................................................................14 1.4.2. Widrow-Hoff'i algoritm ...................................................................................15 1.4.3. Kohonen'i iseorganiseerumise algoritm ..........................................................16 1.5. Õppimise ülesanded ...............................................................................................16 2. Teoreetilised alused ............................................................................................................19 2.1. Stone-Weierstrassi teoreem ....................................................................................19 2.2
organiseerida), 3 esimest on organiseerimine. Muutus eeldab asja, mis muutub ainel on oma aineline koostis (materiaalne põhjus) ja sisemine olemus (formaalpõhjus). Miski käivitab muutuse (tegevpõhjus) ja miski määrab tulemuse (sihtpõhjus). Kõik protsessid on pöördumatud. Masinad ei ole keerulised, on komplitseeritud. Reaalne elu on keeruline. Prigogine iseorganiseerumisega tegelenud Nobeli preemia. Iseorganiseerumise skeem: Loomulik maailm = iseorganiseeruv maailm. Aristotelese põhjuslikkuse skeem toimis keskajal, lakkas toimimast 300 a. tagasi, viimastel aastakümnetel tagasi. 8. Eesmärgi kategooria Aristotelesel. Teos "Organon" (kategooriad: substants, kvantiteet, kvaliteet, koht, suhe, aeg.. -10). EESMÄRK VAHEND kategooriate paar "Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, aga kõik teine teenib teda". Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk maailma tervikust tulenev üldine põhjuslikkus
Pole olemas teaduslikku meetodit. Teadus tuleb lahutada riigist ja ühiskond teaduse surve alt. Ilja PRIGOGINIE (1917) Teadusliku teadmise küsitavus ei tule üksnes uurija ebatäiuslikkusest, vaid maailm on ka ise ebatäiuslik ja ebastabiilne. Keerukad füüsikalised süsteemid on prognoosimatud, kuigi neid annab teatava piirini uurida kaosematemaatika abil, on leitud seaduspärasused tõenäosuslikud. Kaosest võib tekkida kord iseorganiseerumise läbi, sest just sel viisil kasvab entroopia kõige kiiremini. Nende nähtuste seletamisel tekib loodusteadustes jällegi müüdilisi elemente ning filosoofial võib olla teaduse kõrval oluline tähendus. Teaduse meetodist. Tunnusteks võiksid olla: kriitilisus, kontrollitavus, intersubjektiivsus, püüdlus objektiivsusele, enesekorrektsiooni võime ning tendents areneda üldisemaks, mahukamaks ja keerukamaks. Teadusliku tõe probleemist. Kui tõeks pidada vastavust tegelikkusele
annaabi.ee 
