,,On maailm sulle veel suletud aed. Iga päevaga kuid laienevad piirid, umbsest udust koorub kevad." (,,Lapsele") Mats Traat on oma luules pööranud tähelepanu täiskasvanuks saamisele. Kui laps sünnib, hakkab ta maailma avastama ja teeb seda kogu oma elu. Isegi täiskasvanuna avastab inimene alati midagi uut. Lapsele on maailm veel tundmatu ning ta ei taju veel piire, kuid ajaga kõik muutub ja pilt maailmast muutub selgemaks. ,,Lambina tahaks särada pime mees oma hämaras iseolemises" (,,Lambi käänded") Pimeda inimese suurim soov ja lootus on näha, väljuda pimedusest ning tutvuda reaalse keskkonnaga. Kõik me unistame millestki, meil on omad soovid ja lootused, mis ei kustu iial ning püsivad meis kuni täitumiseni. Alati ei pruugi aga kõik soovid täituda ning paratamatult tuleb mõnest neist loobuda. ,,Südant valutad? Aga milleks? Ei saagi valuta. Parem mõtle end tuuleks, lilleks, pilve peal jaluta. Ei saa! Tean ei saa..." (,,Süüme") Igal teol on tagajärg
Ja palju vähem seda, mis ei ole.", nii ütles Toomas Hendrik Ilves enda vabariigi aastapäeva kõnes, ja see väide on ka väga tõene, süües kasvab ju inimestel isu, ja praeguse edu kõrval võibki võhikule tunduda, et Eesti majandus kasv jääb ka tulevikus kõrge ja et keskmine palk kerkib 10-ne aastaga 40000-le Eesti kroonile ja kõik vähem, kaasaarvatud ka see, mis meil praegu on tundub tühise ja halva kvaliteediga. ,,Eesti riik on tugevam kui varem, oma iseolemises ja selle igapäevases tagamises. Eesti on maailmas suurem kui varem, sest me oleme võtnud vastutuse väärilise riigina riikide peres, nagu ütles ette juba meie iseseisvusmanifest." Jah, Eesti saab pidada end täisväärtuslikuks riigiks, meil on olemas enda maavarad põlevkivi näol, meil on olemas toimiv ja konkurentsivõimeline majandus. Kõik on seni olnud tõusuteel, aga 10 aasta pärast võib meid oodata ebameeldiv üllatus, kui me elame silmaklappidega, ega näe, mis meie ümber toimub
niivõrd, kui antud kultuuriruum on kvalitatiivselt vorminud tunnetava (kommunikeeriva) subjekti. Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui niisuguse arenguprotsessis, dialektid aga vaadeldava ruumi suhteliselt autonoomsetele allsüsteemidele (subkultuurid, sotsiaalsed kihid ja grupid jne) eriomaste tingimuste kontekstis. Sellepärast sotsiaalses kommunikatsioonis niivõrd, kui see ei välja ühe kultuuriruumi (ühiskonna) piirest, ei saa tekkida põhimõttelist mittemõistmist ka sotsiaalselt asendilt väga erinevate subjektide vahel
tunnetava (kommunikeeriva) subjekti. Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui niisuguse arenguprotsessis, dialektid aga vaadeldava ruumi suhteliselt autonoomsetele allsüsteemidele (subkultuurid, sotsiaalsed kihid ja grupid jne) eriomaste tingimuste kontekstis. Sellepärast sotsiaalses kommunikatsioonis niivõrd, kui see ei välja ühe kultuuriruumi (ühiskonna) piirest, ei saa tekkida põhimõttelist mittemõistmist ka sotsiaalselt asendilt väga erinevate subjektide vahel
annaabi.ee 
