(BLUP) looma mudel – mille poolest selektsiooniindeksitest ja/või isa mudelist erineb, millises situatsioonis on mõistlik kasutada? BLUP‐loomamudel – lineaarne statistiline mudel, mille kasutamisel hinnatakse loomade aretusväärtused laktatsioonitoodangute ja kogu teadaoleva põlvnemis‐informatsiooni alusel. Looma mudeli abil hinnatakse vaadeldud loomade endi aretusväärusi. Loomadevahelist sugulust arvesse võttes saame leida aretusväärtused ka ilma vaatlustulemusteta isendeile (näiteks pullidele piimatoodangu või jääradele poegimisraskuse osas). BLUP‐kontrollpäeva loomamudel – loomamudeli modifikatsioon, kus laktatsioonitoodangute asemel kasutatakse vahetult kontrollpäeva toodanguid. Emapoolse efektiga mudelid? Millal kasutatakse? Noorloomadel mõõdetavad tunnused sõltuvad aga üsna palju nende emast ja/või neid ümbritsevast keskkonnast (pesakonna mõju). Emapoolselt mõjutatud tunnuste
Selle põhiseisukohad olid järgmised: loomade käitumine on kõige paremini mõistetav siis, kui eeldada, et isend ei lähtu mitte iseenda egoistlikest huvidest (nagu eeldab klassikaline loodusliku valiku teooria), vaid hoopis selle loomarühma või liigi huvidest, kuhu ta kuulub ainult sellised rühmad, mille liikmed on valmis ohverdama oma egoistlikud huvid rühma kui terviku huvides, jäävad olelusvõitluses püsima , seega ei toimi looduslik valik mitte üksnes isendeile, vaid eelkõige loomarühmadele (sh liikidele). Wynne-Edwards tõi mitmeid näiteid meetoditest, mida isendid rakendavat, et rühma huvid oleksid kaitstud: Näiteks piirates vabatahtlikult oma sigimist, hoidvat isendid oma rühma/populatsiooni suurust sellisel tasemel, mis vastab keskkonnas saada olevale toiduhulgale; hoiduvad liigisisestest konfliktidest (mis seaks muidu ohtu rühma või liigi püsimajäämise); jagavad üksteisega toitu;
toitu lühikeste efektiivsete retkede abil toidurikkaisse kohtadesse, teine aga sunniks viibima alal kaua, eksponeerides end kiskjaile 13. Rühmavaliku teooria, selle kriitika, tänapäevane seisukoht. Loomade käitumine on kõige paremini mõistetav, kui eeldada, et isend toimib liigi või loomarühma huvides, kuhu ta kuulub loomad hoidvat populatsiooni suurust sellisel tasemel, mis vastab saadaolevale toiduhulgale. looduslik valik toimib mitte niivõrd isendeile, vaid eelkõige loomarühmadele (nt. liikidele), need rühmad, mille liikmed ohverdavad oma egoistlikud huvid rühma kui terviku huvides, on suhteliselt edukamad Teised aga (G. Williams, D. Lack jt.) kritiseerisid neid seisukohti: oletagem, et rühm koosneb ohvrimeelsetest isenditest, kes piiravad oma sigimist, et kogu rühmale jätkuks toitu mis juhtuks, kui rühma satub egoistlik indiviid, kes nii ei käitu?
· Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist; Taluvus ja optimaalala · Taluvusala ehk ökoamplituud - keskkonnatingimuse toimeväli (keskkonnaparameetrite piirkond), mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. · Optimaalala antud liigi isendeile kõige sobivam osa taluvusalast. Sobivust võib mõõta näiteks isendite aktiivsuse või populatsiooni tihedusega · Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Ökoamplituud · Generalistid e. ubikvistid mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid · Eluea vältel ökoamplituud muutub, kohanemine · Tolerantsuse (taluvuse) piir - limiteeriv faktor