number ning paneb nii mõnegi mõtlema, et kuidas on selline asi võimalik. Riisipõldude muutmine linnalisteks piirkondadeks kasvas aga aastatel 1990-2000 ligi 37% ning 2000-2006 46%. (Liu et al 2010). Et toita kogu oma elanikkonda vajab Hiina iga elaniku kohta minimaalselt 500 kg toorest vilja, lisaks tuleb arvesse võtta, et kui elanikkond pidevalt kasvab, siis kasvab ka toiduvajadus. Arvestades eeldatavat tulevast elanikkonna kasvu ning vajadust täita 90% isemajandamisest tuleks Hiinal toota 575 miljonit tonni teravilja aastaks 2020, võrreldes tänase toodanguga, mis on 545 miljonit tonni. Selleks, et toota vajalik kogus vilja peaks Hiina tagama vähemalt 120 miljonit hektarit haritavat maad (Ash 2012). Üha halveneva olukorraga seoses haritava maa seisukorraga on sundinud Hiina valitsust võtma vastu mitmeid maakasutusega seotuid seaduseid ja määruseid, mis on haritava maa
Yangtze jõe delta tootlikkse vähenemine võib Hiinale kaasa tuua suuri raskusi, kuna just sellest piirkonnast tuleb suurem osa põllumajanduslikust toodangust, mis kindlustab inimeste igapäevast toiduvajadust. Et toita kogu oma elanikkonda vajab Hiina iga elaniku kohta minimaalselt 400 kg toorest vilja, lisaks tuleb arvestada, et kui elanikkond pidevalt kasvab, siis kasvab ka toiduvajadus. Võttes arvesse eeldatavat tulevast elanikkonna kasvu ning vajadust täita 95% isemajandamisest tuleks Hiinal toota 580 miljonit tonni teravilja aastaks 2020, võrreldes tänase toodanguga, mis on 546 miljonit tonni. Selleks aga, et toota vajalik kogus vilja peaks Hiina tagama vähemalt 120 miljonit hektarit haritavat maad (Ash 2012). Aina halvenev olukord seoses haritava maa seisukorraga on sundinud Hiina valitsust võtma vastu mitmeid maakasutusega seotuid seaduseid ja määruseid, mis on seotud haritava maa kaitsega,
50ndatel tekkis toiduainetega varustamise probleem; seoses industrialiseerimisega. Kampaania uusmaade loomine; eesmärk oli kasutusele võtta võimalikult suur hulk maad, aga mitte intensiivne majandus. 60ndad 'kuldsed kuuekümnendad' selle ajal majandureform (1965); avastati et see ei ole rentaabel, kuna ettevõtted ise ei olnud enam huvitatud plaani täitmisest. Intensiivne tootmine oli ebasoovituslik; leiti, et oli vaja stimuleerida kogu vabrikuvärki. Hakatakse rääkima isemajandamisest suurem planeerimisõigus ettevõtetele, oluline just põllumajanduses. Hakati arvestama kolhooside tulukust. Mitmed targad otsused viisid majanduse uuele tõusule, kuid see sumbus, sest ei muudetud osasid olulisi majandustegureid hinnakujundamine, transport. Edasi stagnatsioon (70ndatel) ja veel edasi muutus kriisiks 80ndatel. Suurenes sõltuvus nafta ja gaasi ekspordist. Kütuste osakaal ekspordistruktuuris kasvas tema viimasel perioodil 15,6%-lt 54,4%-le. Muutus maailmaturu toorainega
annaabi.ee 
