Isabelli ema oli klammerduv, kõike kontrolliv ja surus oma lähedased igati alla. Ta salgas maha ühiskonda sulandumiseks ka oma juudi päritolu ja muutus naeruväärseks. Isabella edasisi klaveriõpinguid takistas ema väitel raha puudus, kuigi Isabell teadis, et mingi võimalus oleks olnud. Takistas ka juudiühiskonnast eraldumine. Ja kui Isabell leidis omale vanema tunnustatud klaverikunstniku, kes oleks tema edasisi õpinguid toetanud, siis nurjas ema oma klammerdumise ja isekusega ka selle võimaluse. Lõpuks ei näinud Isabell enam oma elu elamiseks mingit võimalust ja ta kavatses endalt elu võtta, et olla uhke julge ja vaba. 6) Kuidas Martin Justus Isabelli surma üle elab? Kas ta oleks saanud Isabeli aidata? Martin Justus elas Isabelli surma üle raskelt, ta võttis mingit pulbrit, mille tõttu ta nägi hallutsinatsioone ja suhtles enda arvates Isabelliga. Ta süüdistas end tütarlapse surmas ja selles, et ehk oleks ta saanud seda ära hoida
maksma panna ning elu realistlikult võtta ja depressioonid, tulevad emakesksusest. 1.2 Armastuse objektid Armastus ei ole esmajoones suhe teatud kindlasse inimesse; see on suhtumine, suhtumisviis, mis määrab inimese seostatuse maailma kui tervikuga, mitte vaid ühe armastuse ,,objektiga". Kui inimene armastab ainult seda ühte ning on ülejäänud kaaslaste suhtes ükskõikne, siis ei ole tegemist armastuse, vaid sümbiootilise kiindumuse või paisunud isekusega. Ometi usub enamik inimesi, et armastuse määrab objekt, mitte armastamisvõime. Inimesed lihtsalt ei mõista, et armastus tähendab aktiivset tegutsemist, hingejõudu; arvatakse, et vaja on vaid leida see õige objekt ning pärast läheb asi juba iseenesest. Kui inimene ikka tõesti ühte inimest armastab, siis armastab ta ka kõiki teisi inimesi, armastab maailma, armastab elu. Kui ta võib kellelegi öelda ,,ma armastan sind", siis peab ta võimeline olema ütlema ,,ma armastan
üleastumiste või riietusega silma paistavad). Inimene arvestab selle grupi edunorme, kuhu kuuluvaks ta end peab (referentne grupp) (Pinn 1975). Et eduelamus ei kustuks ja lapse nõudlikkus enda suhtes ei alaneks, peab iga järgmine töö sisaldama sel määral uut, et ta on selle võimeline omandama ning tööga hakkama saama. Järkjärguline raskuse tõstmine peab arvestama konkreetse isiku võimete dünaamikat. Eneseaustus ja alaväärsus Eneseaustust ei tuleks segi ajada isekusega. Kõrge eneseaustus tähendab, et inimene austab ennast, ei pea end teistest halvemaks või madalamaks ning suhtub iseendasse positiivselt. Ta ei sea end kõigist teistest kõrgemale (seda teeb isekas inimene!), näeb ka oma puudusi ja ei pea end täiuslikuks. Ometi armastab ta ennast ega pea end põlgusväärseks. edu Eneseaustus = ------------- taotlused
annaabi.ee 
