• Perestroikapoliitika oli 1991.a-ks ammendunud. Ei täitnud eesmärki. • 1991.a august-Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele ajaloolise võimaluse oma riiklik isesesvus taastada. • 20.08.1991-Poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riikliku iseisesvuse kohta, selle dokumendiga taastati riiklik iseseisvus, mida peagi tunnistasid teised riigidki. • 6.12.1991-tunnustas kolme Balti riigi iseisesvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. • Septembri keskel-võeti Eesti Vabariik koos teisge Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks.
Phiseaduste vljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene phiseadus kuulutati vlja 15. juulil 1920. aastal. Selle vttsi vastu Asutav Kogu mis loodi phiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Phiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Vrdus seaduste ees- 2) Sna-, mtte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus. 4) Kirjavahetuse saladus. 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, vimu ja iseisesvust. 2. Probleemid selle phiseadusega - 1) Rahvaalgatuse ja rahvahletuse vimalust kasutati vga vhe. 2) Riigipea puudumine, seadusandlik vim sai domineerida tidsaatva le. 3) Riigikogul suur vim, kontroll nende le puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese phiseaduse alusel oli seadusandlikuks vimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, hekojalise parteiga. Tidesaatev vim oli Vabariigi Valitsuse kes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigipre : 12
juulil 1920. aastal. Selle võttsi vastu Asutav Kogu mis loodi põhiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Põhiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Võrdus seaduste ees- 2) Sõna-, mõtte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus. 4) Kirjavahetuse saladus. 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, võimu ja iseisesvust. 2. Probleemid selle põhiseadusega - 1) Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse võimalust kasutati väga vähe. 2) Riigipea puudumine, seadusandlik võim sai domineerida täidsaatva üle. 3) Riigikogul suur võim, kontroll nende üle puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese põhiseaduse alusel oli seadusandlikuks võimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, ühekojalise parteiga. Täidesaatev võim oli Vabariigi Valitsuse käes,
annaabi.ee 
