Ta pidi alluma õigustele, seadustele nagu iga teine kodanik Louis XIII Mille poolest erineb see olukord Inglismaa varasemast valitsemisest? Ka kuningas pidi nüüd alluma õiglustele ja seadustele. Kehtestati trükivabadus. LK 16 ÜL 1 1) 17 2) Ivan 3) ivan Julma noorima poja ja Dmitri tapmises 4) G.Otrepjev 5) Dmitri 6) poola kuningakoda 7) G.Otrepjev Dmitri 8)vandenõulased tõstsid uueks tsaarik Vassili 9)V.Suiski. 10) isehakanuks 11) pääsenud Dmitriks 12) 1608 13) Moskva 14) poola ja Rootsi 15) poola 16) Sigismund III 17) poole kuninga pojale 18)Sigismund III 19) maakaitsevägi 20) lihakaupmees Minin ja väikevürst Pozarski 21) 20 000 22) poolakaid 23) 1613 24) ? 25) M. romanovile . 26. tsaar mihhail 27. Romanovite 28 )1917 28) aleksei 29) ristimärki tuleb teha 2sõrme vahel 30) ? 31) kirikuvande alla 32) ? 33) ? 34) Arhangelsk 35) inglased 36) Rootsi poola ja türgi LK 20 ül 2
Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigismund III lükkas pakkumise tagasi. Moskva vabastamiseks hakati Volgamaal koguma Maakaitseväge, mida juhtisid
b) Valitsemine: · Tugeva isikuvõimu kujunemine seadusteks keisri dekreedid · Kohalikud võimuesindajad (prefektid ja linnapead) keisri nimetamisel · Tsensuuri tugevnemine ja keisri ülistamine · Hiilgava õukonna rajamine eeskujuks Vana-Rooma keisririik · Andis eeskätt tiitleid/ametikohti sõpradele ning tuttavatele. · Teised Euroopa monarhid pidasid Napoleoni võimu anastajaks (isehakanuks) c) Napoleon I reformid: · Kohtupidamise ja seadusandluse korrastamine · Tsiviilkoodeks (1802) tunnistas kodanike võrdõiguslikkust · Sisepiirangute kaotamine ja üleminek vabaturumajandusele · Loodi Keskpank ja kehtestati kaitsetollid d) Sõjavägi ja vallutussõjad: · Peamiselt talupoegadest elukutseliste sõjavägi, kes unistasid sõjasaagist, karjäärist ja seiklustest.
olevat põhjutanud pärast tsaar Ivan Julma surma riigis võimu haaranud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma noorima poja ja võimaliku trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale Dimitrina ja keda toetas Poola kuningakoda. 1605, aastal krooniti Grogori Otrepjev uueks tsaariks, ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapsid vandenõulased. Järgmiseks valitsejaks sai Suiski. Rahav pidas uut valitsejat isehakanuks, ja kui Poolas ilmus välja uus isehakanu, nimetades end Dimitriks, oli tal palju toetajaid. Ta jõudis 1608 aastal suure väega Moskva linna alla, kui vallutada ta seda ei suutnud. Poola ja Rootsi sekkumine ning Romanovite dünastia algus. Venemaal valitsevat segadust kasutas ära nii Poola kui ka Rootsi, sekkudes oma vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid Smolenski. 1610. aastal lubasid Moskava bojaarid Poola väed Kremlisse. Pakkudes trooni
Suiski. Teisalt polnud bojaarid huvitatud seikleja-mungast troonil ning kasutades ära Otrepjevi Poola- meelsust ning abiellumist Poola magnaadi katoliiklasest tütre Maryna Mniszechównaga, kukutati ta 1606. aasta mais ning tapeti. Uueks tsaariks kuulutati nüüd Vassili Suiski [160610]. Suiski võimuletulek suurendas segadust veelgi. Need, kes olid jäänud uskuma, et Vale-Dmitri oligi õige tsaar, pidasid Suiskit tsaaritapjaks ning isehakanuks. Juba oktoobris 1606 piirasid Moskvat Ivan Bolotnikovi juhitud talupoegadest, kasakaist ja teenisaadlikest moodustunud vägi. Vaevalt oli Suiski selle tagasitõrjumisega toime tulnud, kui 1607. aastal ilmus välja uus isehakanu Vale-Dimitri II, kes nagu tema eelkäijagi tugines poolakate toetusele. Moskva vallutamiseks siiski jõudu ei jätkunud ning 1608. aasta suvel jäi Vale-Dmitri II laagrisse linna külje alla Tusinosse.
annaabi.ee 
