valgevene keelde. (Uibo 2011: 20) 7 3. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest 20. sajandi esimesel poolel vohas Eestis kadakasakslus. Jõukamad eestlased arvasid, et nad on paremad kui talupojad. Selle paremuse väljendamiseks hakkasid nad rääkima saksa keeles ning võtsid ka mõningaid baltisaksa sõnu üle eesti keelde. Vaesemad talupojad hakkasid neid inimesi pilgates kadakasaksadeks nimetama. Kohalikud sakslased ei tunnistanud tegelikult neid isehakanuid ja kutsusid kadakasakslasi õlgjunkruteks ehk poolsakslasteks. (Rätsep 2012: 11) Huno Rätsep kirjeldab rahvaetümoloogiat kui püüet asendada võõras sõna kõlalt enda omaga. Rahvakeelseteks mugavndusteks võib pidada sõna kadalipp, mis on toodud eesti keelde laensõnana vanarootsi keelest. Kadalipuks nimetatakse karistusviisi, mis tuli kasutusele 16. sajandi teisel poolel ning see pärines Rootsi sõjaväest. Eesti talupojale kõlas see võõralt ja rahvasuu hakkas seda eestipäraseks
Levisid ka kuulujutud nagu oleks Peeter III elus ning tuleks endale kuuluvat trooni tagasi nõudma. Sellepeale hakkas Venemaale hulgaliselt ilmuma Vale- Peetreid nagu seal juba oli Vale-Dmitreid ning teisi isehakanuid. Ühelgi neist aga ei läinud nii hästi kui Jemeljan Pugatsovil, kes suutis korraldada 1773. aastal ühe suurima 18. sajandil peetud ülestõusu Venemaal. Donimaa kasakas Jemeljan Pugatsov lubas Peeter IIIndana rahvale paremat elujärge, maad ja
saj jooksul üle viidud Padisele. Tsitertslaste orud oli üles ehitatyud ema- ja tütarkloostrite süsteemina, kus emakloostrid visiteerisid tütarkloostreid. Pforta klooster-Saksamaal Düringis - emaklooster????. Lisaks kahele mungakloostrile oli Liivimaal vähemalt 4 naiskloostrit Riias, Tallinnas, Tartus ja Lihulas? - enamasti asusid linnades. Tsitertslaste munga- ja nunnakloostrite omavaheline seos on keeruline ja mitmetähenduslik, sest tuli ette ka isehakanuid, kellest ordu tervikuna midagi teada ei tahtnud. Omaaegses ühiskonnas oli nende nunnakloostrite funktsioon seotud rohkem aadlidaamide sotsiaal-hoolekandega. Kerjusordud olid esindatud dominiiklaste ja frantsisklastega. Dominiiklaste konvendid olid Tlnas, Tartus, Narvasse rajamine ei õnnestunud, sest enne tuli ref aeg peale. Millal tlnasse nende konvent rajati, pole kindel. Traditsiooniliselt peetud 1229 või 1239.
annaabi.ee 
