), vaatamata kui palju head või halba nad põhjustavad. Immanuel Kant (1724- 1804) Kanti järgi ainus loomupärane headus on hea tahe s.o. tegu, mis juhindub kõrgemast moraalisedusest ja teostatakse kohustundest. Kategooriline imperatiiv: "Talita alati vaid vastavalt niisugusele maksiimile, mis peaks (võiks) üldkehtivaks seaduseks saama". (vt.moraali kuldreegel) Deontoloogilise eetika põhimõtted: · vägivaldsusetus; · kaasinimesi tuleb kohelda, kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid Deonotloogiline eetika jaotatakse õiguste ja kohustuste teooritateks: Õiguste teooria järgi on inimesel teatud absoluutsed õigused, mida ei tohi rikkuda (õigus elule, vabadusele, turvalisule, omandile jm.) Kohustuste teooria järgi kohustused tulenevad õigustest (tuleb olla vägivaldsusetu, austada teisi inimesi jm.) Kant nimetas oma moraaliteooriat universalismiks. Põhipuudus: Paindumatus, kompromissitus Uusaegne eetika. I.Kant
Immanuel Kant (1724-1804) oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, kategoorilise imperatiivi, mis on sama objektiivne (meie tahtest sõltumatult kehtiv) kui loodusseadused: "Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks." 5 Lisaks järeldas Kant oma üldfilosoofiast eetikasse lause, et kaasinimesi tuleb kohelda kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (näide rahalaenajast, kes ei kavatsegi tagasi maksta). Õigused saavad olla positiivsed või negatiivsed. Gerald Cavanagh 6 õigust, mis saavad olla aluseks ka normatiivsele eetikale ( sh. ärieetikale). Neist esimene on peamise kaaluga, teised võrdselt tähtsad: 1. elu ja turvalisus; 2. tõde, tõepärasus; 3. privaatsus; 4. vabadus kuuluda; 5. sõnavabadus; 6. eraomand. Õiglusprintsiibid
omab mõistust vaid niipalju kui käskudest aru saada (loom tunnete kaudu allub käskudele) ja kuuletuda, selline on vähem kui inimene. Sellest: orjapidamine on sotsiaalne ja kokkuleppeline institutsioon, mitte loomupärane. Linnriigi lõpp Aristoteles ütles, et inimene, kes saab elada ilma linnriigita (poliseta), on kas metsloom või jumal. Tegelik areng aga läks teist teed, linnriigid ei saanud jääda isolatsiooni, ega olnud piisavad iseenestes ei majanduses ega poliitikas. 23 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (3. loeng): 1. Millised on kristliku poliitilise mõtte allikad? 3. loeng (20.02). Kristliku poliitikafilosoofia teke. Augustinus. Linnriigi lõpp Vana-Kreeka mõtlemine liikus järjest enam kogukonnalt ja polise kui autarkilise ja täiusliku
annaabi.ee 
