vaba ja arutleda. 4) Mis on valgustuse tingimuseks ja miks on valgustatus saavutatav mitte revolutsiooni vaid mõtlemisviisi reformimise teel? Valgustuse tingimuseks on nn. vabadus, ehk siis inimestel tuleb lubada oma mõtteid avaldada ja nende üle arutleda. Valgustust ei saavutata revolutsiooniga, kuna revolutsioon muudab ühiskondlikku korraldust, mitte mõtteviisi. Revolutsioon on nagu rahva ässitmine/ärritamine, mis külvab palju eelarvamusi ja takistab inimestel iseendis selgusele jõuda-ei teki vabadust arutleda. Seega saab rahvas valgustatuse saavutada vaid pika ja püsiva mõtteviisi reformimise teel. 5) Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine? Mõistuse avaliku tarvituse all mõeldakse enda mõtete avaldamist publikule õpetlasena, et rahvas saaks arutleda õpetlase tegevuse üle. Avalik mõistuse tarvitamine on suunatud publiku alaealisusest välja aitamisele, aidata neil iseseisvalt mõelda
Kant ette muuta teoreetilise filosoofia perspektiivipunkti. Kogu senine uusaegne filosoofia, nii ratsionalistlik kui ka empiristlik, oli tema sõnul püüdnud lahendada küsimust, kuidas on see, mida meie oma teadvuses tõsikindlalt teame, kooskõlas tegelikkusega väljaspool teadvust. Kant soovitab vaadata, kas pole teadusliku teadmise võimalikkuse tõendamise probleem paremini lahendatav, kui eeldada, et hoopis tegelikkus peab kooskõlastuma meie teadvuse vormidega. Nähtumuste ja asjade iseendis eristus ning selle ajalooline tagapõhi . Kui tajutavate asjade ja mõtlemise vahel on selline mateeria ja vormi vahekord, mis on analoogiline sellele, mida Aristoteles oma ontoloogias oli kirjeldanud hülemorfismi printsiibiga, siis peab tajutu tõepoolest paratamatult olema kooskõlas mõtlemisega kui enda vormiga. Teadmise võimalikkuse probleemi selline lahendus sunnib aga Kanti tegema teist tema filosoofia jaoks alustrajavat eristust
vormid ja arukategooriad kui arumõtlemise vormid. On selline truktuur mõitus, milles on ideede vorm ja neis puudub konstutiivne rakendus; regulatiivne rakendus. Orienteerib meie tunnetustegevust üldse. Positiivne funktsioon mõistuse juures. Asjade iseeneses, milles rääkida? Lk 127. funktsiooni ei täida, siis loobuda? Ei saa sellest mõistest loobuda. Sel juhul puudub nähtuvuste maailm tegelikkuse sfääriks. Miks on see halb siis? On ainult nähtumusi ja asju iseendis pole – nii ei saa väita. Ei saa väita põhjendamatult, et oleks võimalik teine intellektuaalsus kui inimene; teame intellektuaalsusest iseenda põhjal. Võib olla ka teine intellektuaalsus – Jumal? Me ei tea, kuidas Jumal mõtleb. Aga ei saa välistada seda. Piiri mõiste tuleb sisse. Skeptsisim ja metafüüsika on vastandid ja toidavad teineteist. Analüüsis saab näidata, mis toimub: metafüüsika on midagi muud kui aprioorsetets mõistetes,
annaabi.ee 
