Minu vaatanurgast ei ole väga suurt vahet Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul. Ei ole olemas Eesti Vabariiki on Eesti Euroopa Liidu osana. Loodan, et raha jääb vähesteks asjadeks, millest rahvas ilma jääb. Kui allume edaspidisele dressuurile ja teeme kõike mida tahab meie nö. juhataja, ei jää Eestist, eestlastes ja meie kultuurist miskit alles. Kaob kõik see, mis on saavutatud pikkade aastate vältel. Peame võitlema selle eest, et jääksime iseendiks ja ei vahetaks seda millegi muu vastu. Jääme iseendaks ja oleme uhked, selle üle, et meid on vähe ja meie suremus on suurem kui sündivus ja väljaränne ka väga suur oleme me siiski riik, kellel on oma ajalugu ja minevik.
Tegu on puhtalt enesekindluse temaatikaga, täpsemalt inimese võimega toimida vastavalt nö südame häälele ning samas säilitada kindlustunne ja teiste poolne lugupidamine ühiskonnas Infoajastul on inimestel läbi teabekanalite väga lihtne leida ideaale ja eeskujusid, kellega soovitakse sarnaneda, kuid enesele pööratakse selle veelgi vähem tähelepanu ei teata, kes ollakse ja mida tahetakse, suur osa muidugi lihtsalt arvab end teadvat. Et iseendiks jääda oskavatest ja ka soovivatest inimestest koosnev ühiskond on aga märksa mitmekesisem ja loomingulisem nii arvamuste kui ideede poolest ja tänu sellele nii kultuuriliselt kui majanduslikult rikkam, on arenenumad riigid juba loomingulisuse ja isikupära maksimaalse ärakasutamise luubi alla võtnud, seda nii kasvatusmeetodites, haridussüsteemis kui töökorralduses. Küsimus on enesekindluses - kas inimene suudab säilitada kindlustunde olles
· Kaotasid võimaluase oma saatust määrata · Eestlased jäid ilma eliidist. Eesti kaotas senise sotsiaalse positsiooni ning sulandus lääninimestega. · Eestit lülitati Lääne-Euroopasse ja seetõttu Euroopa osutas mõju eesti kultuurile, ühiskonna struktuurile. · Eesti on Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir. · Mälestus sellest, et iseseisvust ei antud käest võitluseta, aitas eestlastel jääda iseendiks. Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos alates 1227 aastast, mil Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa üksikuteks osadeks- väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 aasta, mil Liivi sõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. Livimaa- Saksa võimuala; nii nimetasid sakslased enda poolt valuutatud Läti ja Eesti alasid: algul liivlaste asula, seejärel ladgalite ja eestlaste asulad.
annaabi.ee 
