Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik
Isebel seletab, miks hiljaks jäi. (Slp, et pidi seletama, miks padi kärsanud on ja miks nii palju suitsukonisid seal leidub.) Siis tülitsevad nad tugevalt, Isabella jookseb ära, Justus tahaks järgi joosta, ent ei tee seda.Martin lõpetab suhte, kuid Isabel lõpetab oma elutee ennast isa püssist maha lastes. Justus tahab oma eluga edasi minna. Üritab kirjutada, ent ei suuda. Läheb poodi ja kuuleb seal, juudi tütar olevat endalt elu võtnud eelmisel ööl. Ta sai kohe aru ,et jutt oli Isebelist. Ta on šokis ning otsustab minna Isebeli koju, et küsida, mis juhtus. Isabella oli jätnud teate "Laev on Deloselt tagasi jõudnud.". Ainult Justus sai sellest aru, kuid ei öelnud seda kellelegi. Talle näidatakse ka Isebeli laipa. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja
Justus ja juuditüdruk Isebela. See on psühholoogiline romaan., mis on Sokratese mõtetest ja analüüsimise võimest. Paljude erinevate müütidega raamat. Õpetaja Justus on mõistuseinimene ja arvestab väga ühiskonda, kus ta elab. Kui ta aga kohtub Isebeliga, kaob nagu mõistus ja ta allub tunnetele. Hiljem ta küll hakkab seda kahetsema ja nagu otsib vabandusi oma tegudele. Ta süüdistab küll ennast, et ei osanud Isebelist aru saada ja tema enesetappu ära hoida. Aga ta ka tunneb muret oma renomee vastu. Ega ometi keegi tema suhtest Isebeliga midagi ei tea. Lõpuks, kui ta saab selgeks, et keegi midagi ei aima, räägib ta siiski oma tütrele sellest ja nagu saab siis hingerahu tagasi. Üldiselt on see siiski raske romaan. Minule isiklikult ei meeldinud. Liiga palju filosoofilisi arutelusid. Kuid ta siiski näitab, et inimesed on üksildased ja käituvad tunnete järgi, ehkki ise soovivad olla mõistuseinimesed
suitsukonisid korteris oli ja padi oli ka kärssanud veidi. Tülitsevad tõsiselt. Lõpetavad oma afääri ja Isebel jookseb minema, Justus tahab sisimas talle järele jooksta, aga ei tee seda. Ptk. 10. Justus üritab oma eluga edasi minna rutiinselt, nagu poleks midagi juhtunud. Ta üritab edasi kirjutada raamatut ,aga seekord teisest peatükist edasi. Ta läheb poodi ja kuuleb sealt, et juudi tütar olevat endalt elu võtnud eelmisel ööl. Ta sai kohe aru ,et jutt oli Isebelist ja kohkudes läks koju tagasi. Ta on sokis ja otsustab minna Isebeli koju ta ema käest aru pärima, mis juhtus. Isebel jättis maha vaid teate Justusele, aga tema nime selles ei maini, vaid ,et ,,Laev on Deloselt tagasi jõudnud." Justus kohkub ja otsustab koju tagasi minna. Näeb enne ka Isebeli surnukeha. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud.
suitsukonisid korteris oli ja padi oli ka kärssanud veidi. Tülitsevad tõsiselt. Lõpetavad oma afääri ja Isebel jookseb minema, Justus tahab sisimas talle järele jooksta, aga ei tee seda. Ptk. 10. Justus üritab oma eluga edasi minna rutiinselt, nagu poleks midagi juhtunud. Ta üritab edasi kirjutada raamatut ,aga seekord teisest peatükist edasi. Ta läheb poodi ja kuuleb sealt, et juudi tütar olevat endalt elu võtnud eelmisel ööl. Ta sai kohe aru ,et jutt oli Isebelist ja kohkudes läks koju tagasi. Ta on sokis ja otsustab minna Isebeli koju ta ema käest aru pärima, mis juhtus. Isebel jättis maha vaid teate Justusele, aga tema nime selles ei maini, vaid ,et ,,Laev on Deloselt tagasi jõudnud." Justus kohkub ja otsustab koju tagasi minna. Näeb enne ka Isebeli surnukeha. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud.
annaabi.ee 
