Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaigas on kättesaadav. Kokkukantud sodi tsementeerib ta kokku neerudest erituva lima ja kruusaterakeste abil. Pesa on valmis siis, kui see on keskmise õuna suurune. Seejärel puurib ta end pesast läbi, nii et lõpuks meenutab see natuke tunnelit. Lõpuks kaetakse pesa liivaga. Kogu selle vaeva nägija oli üksnes isasogalik, kes nüüd asub emasogalikku ahvatlema majja astuma siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8…10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad
pesa ehitada. Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaigas on kättesaadav. Kokkukantud sodi tsementeerib ta kokku neerudest erituva lima ja kruusaterakeste abil. Pesa on valmis siis, kui see on keskmise õuna suurune. Seejärel puurib ta end pesast läbi, nii et lõpuks meenutab see natuke tunnelit. Lõpuks kaetakse pesa liivaga. Kogu selle vaeva nägija oli üksnes isasogalik, kes nüüd asub emasogalikku ahvatlema majja astuma siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8...10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad.
Neli küsimuste kategooriat käitumise kohta. Kuidas kujunes käitumine välja? Motivatsioon? Funktsioon? Evolutsioon? Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, motivatsiooni, funktsiooni ja evolutsiooni kohta. Kujunemine: Puudutavad käitumise tekkimist ja arengut isendi elu jooksul, käitumise ontogeneesi, selle seaduspärasusi. 1) kas isasogaliku pesaehitusoskus on täielikult kaasasündinud või paraneb vastavalt kogemuste kasvuga? 2) kas isasogalik hakkab emast kosima juba esimesel kokkupuutel või peab ta enne õppima, et just see on sobiv käitumisviis emase suhtes? Mot: Puudutavad konkreetseid käitumisi vallandavaid otseseid mehhanisme, käitumise motiive, sh. nii sisemisi seisundeid kui ka väliseid stiimuleid. 1) millised stiimulid kutsuvad esile isasogaliku sigimiskäitumise? 2) kuidas see kajastub tema füsioloogias? 3) milline erinevus isaste ja emaste vahel sunnib isast nende suhtes erinevalt käituma?
pesa ehitada. Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaigas on kättesaadav. Kokkukantud sodi tsementeerib ta kokku neerudest erituva lima ja kruusaterakeste abil. Pesa on valmis siis, kui see on keskmise õuna suurune. Seejärel puurib ta end pesast läbi, nii et lõpuks meenutab see natuke tunnelit. Lõpuks kaetakse pesa liivaga. Kogu selle vaeva nägija oli üksnes isasogalik, kes nüüd asub emasogalikku ahvatlema majja astuma siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8...10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad
sigimisinstinkti puhul) on tõkestatud, siis energia justkui “ajab üle” ja voolab mõnda teise instinktikeskusesse (nt sugemiskäitumise keskusesse), motiveerides käitumist sealses kanalis (vt hierarhilise mudeli skeemi eespool). Asenduskäitumise kutsuvad alati esile samad põhjuslikud tegurid, mis kutsuvad vastava käitumise esile ka selle harilikus kontekstis. NT kui kurameeriv isasogalik sööstab äkki põhja ja hakkab justkui pesa õhutades uimi lehvitama, tundub see ebakohane, sest seal pole veel kalamarja. Ent mõlemal juhul, nii kurameerimise kui ka pesa õhutamise puhul, põhjustab seda käitumist CO2 liig vees (ühel juhul on see tekkinud ogaliku enda aktiivsusega kaasneva hapniku äratarbimise tõttu, teisel juhul aga suvel veekogudes toimuvate looduslike protsesside tagajärjel). Niisiis käivitavad asenduskäitumise samad põhjuslikud tegurid, mis kutsuvad