Nälja ajal võib juhtisane kutsikatele kallale tungida, kuid praidi emalõvid astuvad kutsikate eest välja. Juhtisased võivad tappa ka emasest sõltuvad kutsikad, et neil hakkaks uuesti innaaeg. Lõvid saavad suguküpseks 5-6 aastaselt, ning elavad looduslikes oludes 10-14 aastaseks, vangistuses kuni 20 aastaseks. Looduses elavad isalõvid harva üle kümne aasta, sest isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega ning inimeste poolt jahtimine. Tähtsus looduses Lõvid on ühed Aafrika sõraliste arvukuse kontrolli all hoidjatest. Kaitse Lõvid on väga suursugused loomad. Neid jahitakse nende karva pärast. Kuna lõvide arv aina kahaneb on nad IUCNi Punase nimistu ohustatud liikide hulgas. Samuti rajatakse kaitsealu lõvide looduslike elupaikade säilitamiseks. Lõvisid peetakse ka loomaaedades, kus neid ka aretatakse.
Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel. Looduses on lõvid praegu olemas Põhja- Aafrikas,Edela- Aasias ning ka Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10-14 aastat. Vangistuses võivad nad elada ligi 20 aastat. Looduses isalõvid elavad harva üle kümne aasta. Isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega. Tavaliselt elavad lõvid savannides ja heinamaal. Lõvide arvukus aina väheneb. Peamine selle põhjus on nende elukohtade hävitamine ning konfliktid inimestega. ELUVIIS JA TOITUMINE: Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul
tuvad, on neil siiski säilinud oma metsikute esivanemate instinkte ja loomulikke käitumisjooni. Nad võivad kaitsta oma territooriumi ja imetada oma varssu just samasugusel moel, nagu tegid ulukhobune ja -eesel ning nad vajavad alati kaaslasi. Märad ehk hobuste, eeslite eeslikute ja sebrade emasloomad sünnitavad tavaliselt ühe hästi- arenenud varsa, kaksikuid sünnib väga harva. Kandeaeg ehk tiinus kestab umbes aasta, kodu- hobusel keskmiselt 11 kuud. Märad paarituvad täkkudega (isasloomadega) kevadel; seega sün- nivad varsad siis, kui kõikjal kasvab värsket mahlakat rohtu. Viibides kaua ema kõhus, areneb varss tugevaks, sest peale sündimist peab ta karjaga varsti sammu pidama. Karjast ei tohi maha jääda, sest rohusööjate loomadena viibivad ulukeeslid ja eeslikud ning hobused avamaastikul, kus elab palju suuri kiskjaid (näiteks Aafrikas lõvid), kes karjast eraldunud loomi jahivad. Varss
Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel. Looduses on lõvid praegu olemas Põhja- Aafrikas, Edela- Aasias ning ka Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10-14 aastat. Vangistuses võivad nad elada ligi 20 aastat. Looduses isalõvid elavad harva üle kümne aasta. Isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega. Tavaliselt elavad lõvid savannides ja heinamaal. Lõvide arvukus aina väheneb. Peamine selle põhjus on nende elukohtade hävitamine ning konfliktid inimestega. 4 . 2. ELUVIIS JA TOITUMINE Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades – praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 kuni umbes neli täisealist isalõvi, tosinajagu emalõvisid ja kutsikaid.
kelle seemendamiseks kasutatakse teatud omaduste ja põlvnemisega isasloomi. Seda rakendatakse enamasti loomuliku paarituse korral lamba- ja hobusekasvatuses. Kunstliku seemenduse korral eelistatakse tootmis- ja tõufarmides liinilis-rühmalist paaridevalikut. Seejuures arvestatakse loomade liinikuuluvust ning eriti isasloomade tõu- ja jõudlusomaduste üleolekut emasloomade omadest. 1.3. Massilise paaridevaliku korral paaritatakse emasloomi vabalt karja paigutatud isasloomadega, kes ei ole emasloomadega suguluses ja on neist kõrgema aretusväärtusega. 2. Vanempaaride vanuse alusel Selle paaridevaliku korral moodustatakse paarid erinevas vanuses emas- ja isasloomadest. On leitud, et liiga vanade isas- ja emasloomade paaritamisel saadakse madala jõudlusomadusega järglased. Parimaid tulemusi on saadud vanemate emasloomade paaritamisel nooremate isasloomadega. 3. Loomade sarnasuse ja mittesarnasuse printsiibil
p1=ipi+(1-i)p=i(pi-p)+p=0,12(0,70-0,60)+0,60= 0,012+0,60=0,612 q1=1-p1=1-0,612=0,388 Geenisageduse muutus pärast immigratsiooni p: p=-i(p-pi)=-0,12(0,60-0,70)=0,012 (1,2 %) Geenisageduse muutus immigratsiooni tagajärjel sõltub ka sellest, millisel määral sissetoodud loomadel võimaldatakse oma geene «levitada», st. nende reproduktsioonikiirusest. Nii näiteks muudetakse vältava ristamisega (lähtepopulatsiooni emasloomade ristamine teise tõu isasloomadega 4...5 põlvkonna kestel) lähtepopulatsiooni geenisagedused peaaegu täielikult immigreeruva populatsiooni sarnasteks, sisestava ristamisega aga (ristamine ainult ühe põlvkonna kestel) muutub geenisagedus vähem ja seda püütakse valiku abil piirata ainult mõne alleelipaariga (ainult mõne soovitud tunnusega). Puhasaretuses võib immigratsioonina vaadelda sugulastõu esindajate või sama tõu loomade importi teistest riikidest või teistest piirkondadest (autbriiding)
annaabi.ee 
