Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Väike-lehelind on rändlind, kes saabub meile tavaliselt aprilli keskel. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud ja valivad endale pesitsusterritooriumi, hakates sealt teisi isaslinde eemale tõrjuma. Umbes nädal aega pärast isaslinde saabuvad emaslinnud. Väike-lehelinnu mäng on omapärane, sarnanedes liblikalennule. Pesakoha valib emaslind, kes siis pesa ka üksi valmis ehitab. Kirjeldatud on ka sellist juhtumit, kus emaslind ehitas üheaegselt mitut pesa, lõpetas aga ainult ühe neist. Isalind peab pesa ehitavat partnerit silmas, laulab ja kaitseb territooriumi. Üksikuid isalinde on aga nähtud ka mõnd kõrt või sulge pesale kandmas. Pesa on pealt
Alates aprilli lõpust kuni jaanipäevani koonduvad isasnepid õhtuhämaruse saabudes mängupaikadesse, mis asuvad mõnel kuivemal luhakühmul. Igal isasel on mänguplats, mida ta püüab kaitsta teiste isaste eest ja kus ta esitab omapärases küünitavas poosis mängulaulu. Aeg-ajalt jälitavad võitlusplatsile kogunenud isaslinnud üksteist, siis naasevad nad taas kiiresti oma platsile. Emaslindude saabumisel on kuulda ka rivaalide vahelist taplust ja võib näha üleskargavaid isaslinde. Turniir, kus isaslindude visisevad ja klõbisevad mänguhäälitsused kord hoogustuvad ja seejärel vaibuvad, kestab tavaliselt päikeseloojangust päikesetõusuni Pereelu. Rohunepp pesitseb vaid üks kord aastas. Nad paarituvad enda valitud isasega ja see ongi kogu nende paarisuhe; seejärel emane muneb, haub ja hooldab poegi üksinda. Rohunepi mättasse peidetud pesasüvend on üsna sügav ja vooderdatud pehme rohuga. Juunis muneb emaslind 4 kollakas-rohekashalli laigulist muna
keskkpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritades iga ettetuleva emaslinnuga Poegi haub ja kasvatab ainult emaslind ning pesas on maikuu teisel poolel 4 rohkeka- või pruunitaolist tumepruunide laikudega muna. • Kaklevatel isaslinudel hakkavad kuklasulestiku hundsuled välja langema 20. juuni paiku ja juuli alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja kaklemast lahkunud. • Samal perioodil lennuvõimestuvad esimesed noored linnud ja algab ka emaslinude sulgimine ning peale seda algab salkade moodustamine ja sügisene hulgaelu, mis kestab kuni lahkumiseni. • Vaenlasteks röövlinnud ja väikesed kärplased. Tutka kaitseks on loodud tegevuskava aastateks 2010- 2013. Eesmärk on liigi säilitamine eestis haudelinnuna. Eestis on säilinud tutka asurkonna suurus on 10- 30 paari pesitsevat
Tutka pesa on kurvitsale iseloomulik maapinnalohk, mis on kõrtega vooderdatud ja mis paikneb enamasti tihedas rohus. Haub ja poegi kasvatab vaid emaslind. Pesas on maikuu teisel poolel 4 roheka- või pruunitaustalist tumepruunide laikudega muna. Haruldased pole tutka puhul ka pigmenteerumata helesinised munad. Järelkurni esineb kuni juuli alguseni. Kaklevatel isaslindudel hakkavad kuklasulestiku hundsuled 20. juuni paiku välja langema ja juuli alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja kaklemast lakanud. Samal ajal lennuvõimestuvad ka juba esimesed noored ja algab ka emaslindude sulgimine. Varsti pärast seda algab salkade moodustumine ja sügisene hulguelu kestab kuni meilt lahkumiseni. Hangelind:Värvuselt lumivalge laululind keda on raske mitte märgata. Hangelind ei külasta meid küll igal talvel, kuid teda võib siiski meil talvitamas näha. Tema pesitsuskohad paiknevad Gröönimaa põhjaosas, kus ei pesitse ükski teine maismaalind
rähnide omale. Peoleo elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, lehtpuudega salukuusikud, suured pargid ning kuivad valgusrikkad männikud. Kuigi tegutseb peamiselt puude võrades, vajab oma tegevuspiirkonnas avarust ja valgusküllust. Maapinnale laskub ainult pesamaterjali või toidu järele. Lennates on osav ja püüab putukaid ka õhust. Pereelu. Tavaliselt jõuavad isalinnud kohale enne emalinde. Kuna peoleodel on isaslinde reeglina arvuliselt rohkem, siis emalindude saabudes hakatakse neid kuni paaride lõpliku moodustumiseni kiivalt jälitatama. Isalinnud peavad emaslindude poolehoiu saavutamiseks kohati ka väga ägedaid võitlusi. Kui paar on moodustunud, siis alustatakse pesa ehitusega. Suve ainukeses kurnas on 3 5 muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. Toidulaud. Peoleo põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud.
savist järsakuid-paljandeid. Üliharva on pesakäik ja -õõnsus uuristatud mullakihti paljandi ülaosas. Üksikuid pesi on Eestis leitud ka veest kuni saja meetri kaugusel, kui sobivaid järsakuid lähemal pole. Asustatud pesade lähim vahekaugus on olnud 150 meetrit, tavaliselt aga kilomeeter ja enam. Oma pesa lähedal ei salli jäälind teisi liigikaaslasi ja nn. liigsed isaslinnud kihutatakse kohe kaugemale. Jäälinnul on isaslinde umbes 10% rohkem kui emaseid. Meil saabub jäälind pesapaikadele põhiliselt ajal, kui ööpäeva keskmine temperatuur ulatub üle +3 C°, pärast jõejää osalist sulamist märtsi lõpul-aprilli alul. Varaseimad saabujad on 10 jõudnud veebruari algupoolel, viimased hilisematel kevadetel aga pärast aprilli keskpaika.
okasmetsad). (Linnumääraja, 2015) Pilt 14. Rasvatihane (Parus major), (Autor: Pilt 13. Rasvatihane (Parus major), Mati Martinson), 2009 (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae) 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula) Minu vaatluse põhjal võiks leevike olla jämeda kehakujuga lind. Sugupooled eristuvad värvuse poolest. Rohkem nähakse isaslinde. Isasel on alumine kehapool erepunane ja selg on tuhkhall. Emasel on alumine kehapool hallikasbeež ja selg on hallikaspruun. (Linnumääraja, 2015) Mõlemal on tiival hallikasvalge vööt. Nokk on tume ja papagoi laadne. Jalgade värvus on kollakas. (Vaata pilt 15) Leevikest kohtab kalmistutel kõrgete puude okstel. Enamasti näeb teda lendamas ühe oksa pealt teisele, eriti varaõhtusel ajal selge ilmaga. Näeb rohkem hommikusel ajal selge ilmaga. Esineb Eestis aastaringselt
annaabi.ee 
