ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid)
4. - 6. nädalal. Pärinevad nii rebukotist kui ka epiblastist. Migreeruvad läbi allantoisi ja tagasoole urogenitaalvalli. e. vastavalt kromosomaalselt determineeritud rajale bipotentsiaalse gonaadi diferentseerumine testiseks või munasarjaks gonaadi päritolu - nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest e bipotentsiaalsest gonaadist 2) Kuidas toimub isasgonaadi e testise areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, munandiväädid, Sertoli ja Leydigi rakkude kujunemine, AMH, testosteroon; millised struktuurid tulevad Wolffi juhast ja mesonefrose torukestest, ning mis saab Mülleri juhast) a. Isasgonaadi ehk testise areng munaväädid - moodustuvad Sertoli rakkudest ja peritubulaarsetest müoidsetest rakkudest, mis ümbritsevad ürgseid idurakke b
mesonefrose piirkonnas. Mesonefrose kõrval paikneva tsöloomi seina epiteel pakseneb – tekib genitaalvall. Inimese lootel ilmub bipotentsiaalse gonaadialge 4. arengunädalal. Gonaadialge jääb seksuaalselt indiferentseks 6.arengunädalani, mil tulevased sugurakud migreeruvad rebukotist genitaalvalli. Nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest - bipotentsiaalsest gonaadist. Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Inimestel on Y-kromosoomi lühikeses õlas Sry-geen, mis vastutab testise formatsiooni eest. Sox9 geen indutseerib testise arengut. Esmased sugurakud migreeruvad gonaadidesse 6.arengunädala jooksul. Kui organism on XY fenotüübiga, siis 8.arengunädalal diferentseeruvad somaatilised rakud gonaadides Sertoli rakkudeks. 8
suguküpsuse saabumiseni, ja gonotsüüdid (isassugurakkude eellane), mis liiguvad mitootilisse aresti kuni suguküpsuse saabumiseni, mil lähevad edasi meioosi. Isasgonaadis - ümbritsetakse PGC-d testiseväätide eellasrakkude poolt, kus nad jäävad prospermatogoonidena G1/G0 mitoosi aresti suguküpsuseni, mil käivitatakse meioos Emasgonaadis - läbivad PGC-d meioosi I profaasi ning jäävad diploteeni aresti (primaarne ootsüüt) kuni puberteedini Kuidas toimub isasgonaadi e testise areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, munandiväädid, Sertoli ja Leydigi rakkude kujunemine, AMH, testosteroon; millised struktuurid tulevad Wolffi juhast ja mesonefrose torukestest, ning mis saab Mülleri juhast) XY genotüübiga: osa genitaalvalli rakke diferentseerub Sertoli rakkudeks, misjärel ürgsed idurakud ümbritsetakse Sertoli rakkude ja peritubulaarsete müoidsete rakkude poolt, moodustades munandiväädid
annaabi.ee 
