Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. (EE) * Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) ja gamefüüdi (n) vaheldus. * Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk ja kitsast ülaosat ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on redutseerunud anteriidid, katteseemnetaimedel on redutseerunud aga nii anteriidid kui ka arhegoonid. * Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode sporofüüdi alge. (Botaanika) * Sammal-, sõnajalg- ja paljasseemnetaimi nim arhegoniaatideks. Katteseemnetaimi nim õistaimedeks. * Sammaltaimedel on peamine elujärk haploidne gametofaas. Kõigil teistel diploidne sporofaas. (Botaanika II) 4
koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund – arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund – anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid. Paljunemiselundite ehituse järgi jagatakse kõrgemad taimed kahte rühma: arhegoniaadi ja õistaimed. Arhegoniaatidehulka kuuluvad esimesed seitse kõrgemate taimede hõimkonda (hk. rüüniad, ürgraikad, sammaltaimed, koldtaimed, ositaimed, sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed),
ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid. Paljunemiselundite ehituse järgi jagatakse kõrgemad taimed kahte rühma: arhegoniaadi ja õistaimed. Arhegoniaatidehulka kuuluvad esimesed seitse kõrgemate taimede hõimkonda (hk. rüüniad, ürgraikad, sammaltaimed, koldtaimed, ositaimed,
ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid. Paljunemiselundite ehituse järgi jagatakse kõrgemad taimed kahte rühma: arhegoniaadi ja õistaimed. Arhegoniaatidehulka kuuluvad esimesed seitse kõrgemate taimede hõimkonda (hk. rüüniad, ürgraikad, sammaltaimed, koldtaimed, ositaimed,
annaabi.ee 
