Liivi sõja ja Põhjasõja järel kahanes rahva arvukus peaaegu kriitilise piirini ( 100 000 150 000 inimeseni ) Sisseränne aitas väga hästi kaasa rahvaarvukuse taastamisele . Alates 17.sajandi lõpust sai alguse sündmusstatistika . Hakati registreerima rahvastikusündmusi . Selleks kasutati meetrikaraamatuid , kuhu pastor märkis sündimised ( lapse ja isa nime ) , abiellumised ( abiellujate nimed ) ning surmad ( inimese nime ) . Esialgu tähendas nimi ainult eesnime sagely koos isanimega aga hiljem 19.sajandil lisandusid perenimed . Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18.sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid . Hingerevisjonide käigus selgitati välja kõikide pereliikmete nimed ja vanused . Iga pereliikme (ka teenijate ) nime taha märgiti ka liikme suhe perepeasse . 1881.aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti kubermangudes Rahvaloenduse mõte Baltimaal Balti kubermangudes liikusid kõige kaasaegsemad mõtted kogu Vene tsaaririigis . 19
Tartus esines klassitsismi tänu ülikooli uusehitustele palju rohkem ning lisaks Treffneri gümnaasium. Vana-Kuuste Põllumajandusselts 1834 aastal avati Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, mis oli seotud Tartu ülikooliga. Sealtpeale algas kõrgema põllumajandusliku hariduse ajalugu Eestis. Priinimi Talupoegade vabastamisega 19 sajandil kaasnes perekonnanimede panemine. Eestimaal anti selleks eraldi korraldus 1834 aastal. Senini oli ainult kasutatud ristinime koos talu-ja isanimega. (Linnaeestlastel olid pärisnimed olnud juba keskajast alates). Uusi perekonnanimesid kutsuti priinimedeks ehk ka liignimedeks. Vabastatud talupoegade ,,üleskirjutamine" kirikuraamatutesse pidi toimuma juba uute nimedega. Mõju rahvapärimusele: talupojale anti õigus oma nime valida, mõisavalitsus pidi hoolitsema, et ta ei võtaks ebasündsat nime. Kreiskool Keskhariduse saamine oli võimalik linnade ühe- või kaheaastane kreiskool.
Talupojad vabastati ilma maata. Vabastamine ei toimunud kohe päeva pealt, vaid kolme aasta jooksul. Sisuliselt aga ei muutunud ikkagi palju, kuna talupoeg pidi maad rentima ning seega töötati mõisas edasi . 19. saj jooksu hakati vaikselt üle minema ka raharendile või saadeti teorendile mitte peremees või naine vaid sulane. Anti talurahvale ka perekonnanimesid. Enne seda oli kasutusel olnud vaid ristinimi ja talunimi koos isanimega. Estofiilid olid enamasti kohalikud baltisakslastest eestlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Tegelesid eesti teemaga. Püüti end võimalikult laialdaselt harida ja lihtrahvast paremale järjele aidata. ,,Rahvaste hääled lauludes" kogumikud, mis sisaldasid erinevate rahvaste laule ja värsse, sisaldas ka mõnda eesti laulu. Tähtsamad estofiilid: · Masing eestlane, kuigi saksastunud ja ei pidanud end eestlaseks. Isa oli köster, ka saksastunud. Õppis Saksamaal.
annaabi.ee 
