12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2 tunnusega). Majanduslik: Talupojad sõltusid oma isandatest. Maa mida nad haridis kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja sunnitud isanda heaks tööd tegema: haridsid põlde või maksid andamit. Õiguslik:Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, sealhulgas õigus teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Talupoeg maksis andamit? Isanada ülesanne oli teda kaista. 13. Põhjendage väidet ,,Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand" (2 argumendi/näitega). Linnu oli vähe ja kaubandus nõrgalt arenenud, seega olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa eluks tarvilikuga. Mõis oli seega naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad. 14. Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut (2 näidet)?
Taastas üle pika aja suure riigi, ühtse võimuga. Tänu sellele levis feodaalkord. 800 krooniti KS Roomas roomlaste keisriks. Siiski barbarite riik, sest oli etniliselt kriev. Usuliselt kah. Püsivaid maj. Sidemeid eri osade vahel puudusid. Oli nat.maj. Riiki hoidis koos sõjaline jõus ja KS isik. Peatselt peale ta surm riik lagunes. 5. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanada ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järkjärgult nin enamvhem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguses XI sajandi.. Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. VIII sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Et
lahutada. Koloonidel võis olla vallasvara kuigi neil oli keelatud taluinventari eriti kariloomade müümine ilma talu omaniku loata. Toodangut võis müüa. Renti tasusid põhiliselt naturaalmaksudena kas kindla summa aastas või kindel osa talu toodangust ( meie mõistes kümnis). Koloonid kohustatud tegema ka teotööd, päevad on 6 saj allikates 1-3 ppäeva aastas, tõenäolisem on 3 korda nädalas ( 8 saj pärt allikas). Koloon erines orjadest sest polnud täieliku isanada käsu all, kavandas oma töd ise ja oli iseseisev. Koloone võidi nõuda ka sõjaväeteenistusse. Kui orje ei kasut seal siis orje õvidi sinna võtta. Kaua kehtis võlateooria ( kust koloniaadi süs pärit on): Olid vabad talunikud Ita ja Rooma imp aladel,kuid nad ei suutnud oma renti enam tasuda, jäädi üha enam võlgadesse- maavaldajatel üha suurem huvi neid sunnismaistada. Tp on see teooria ümber lükatud. Osa varasemaid autoreid nägi koloonide s taludesse asustatud orjade nnäol
annaabi.ee 
