V-GENITAALNE ETAPP(18-30.a) Lähedus või eraldumine. Otsitakse rolli ühiskonnas: kes ma olen? Kelleks saada? Soolise kuuluvuse tunne stabiliseerub. Tähtsaks kujuneb FAAS(12 -18 a) Arendatakse intiimsuhteid, eksperimenteeritakse seksuaalselt, huvitutakse vastassost. suhe sõpradega, tööroll, partneriroll. 20-25 eluaasta vahel tekib nn intervall puberteediea ja täikasvanuea vahel- nn puhkeperiood. Selles perioodis on raske isadusega kohaneda. VII ETAPP(30-60.a) Loovus või stagnatsioon. Inimene kas on edukas oma töös, teostab ennast(töö või perekarma kaudu), aga võib ka E.Eriksoni teooria inimese arengust: I ETAPP(0 -l.a) Usalduse ja usaldamatuse tekkimise faas. Tekib usaldus iseenda, teiste ja maailma vastu. II palju kaotada ja taand areneda. VIII ETAP(üle 65 vanadus) Rahulik pensionipõli, rõõm tehtust, lapselapsed, reisid jne. Lapse arengu etapid S.Freudi ETAPP(1-3
Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; 4. Psühholoogiline isa mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte, elades temaga koos või eraldi peab laps teda kõigis olukordades oma isaks ja eeskujuks. Ideaalvariandis on kõik need neli isa ühes isikus. Aga tihti on elus ka selliseid
elu tundma täiskasvanute reaktsioonide põhjal: vanematel, kasvatajatel, õpetajatel, treeneritel kõigil inimestel on teatud käitumismudelid ning laps immiteerib alateadlikult. Lapse ootamine on ka aeg, mil vaadatakse tagasi laspepõlve ja hinnatakse ümber suhted oma vanematega. Lapsepõlvekodus valitsenud poja ja isa suhted võivad oluliselt mõjutada seda, kui kompetentsena, suutlikuna ja armastatuna mees end oma peres nüüd tunneb. TULEVASE ISADUSEGA KAASNEVAD TUNDED JA MÕTTED Tulevase isa tunded ja mõtted võivad olla üsna vastuolulised. Positiivne suhtumine võib alata lapsepõlvest ja oma isa positiivsest mudelist, mida järgida soovitakse. Samuti mõjub hästi see, kui mehel on olnud varem võimalus väikeste lastega tegeleda, näiteks 7 oma õde-vendadega või sugulaste-tuttavatega lastega. Oluline on ka naispoolne mõistmine ja tugi.
seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on Barbara Hobsonile ja David Morganile toetudes isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; 4. Psühholoogiline isa - mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte, elades temaga koos või eraldi peab laps teda kõigis olukordades oma isaks ja eeskujuks. Ideaalvariandis on kõik need neli isa ühes isikus. Aga tihti on elus ka selliseid juhtumeid, kus
11 5. ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“ Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: Geneetiline ehk bioloogiline isa – on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; Juriidiline isa – mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; Sotsiaalne isa – mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; Psühholoogiline isa – mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte, elades temaga koos või eraldi peab laps teda kõigis olukordades oma isaks ja eeskujuks (Huttunen, J. (2006). Parenthood from the fathers point of view. WELLCHI Network Conference 2. [02.11.2007]).
annaabi.ee 
