muusikast ja india raga-õpetusest. Rütmi omapära seisneb nn lisatud vältustega rütmides. Segab regulaarsust ja irregulaarsust (nagu ars nova motetis). Polüfoonilises faktuuris sageli polürütmia (polütempolisus, polümodaalsus). Ida muusika olulisim mõju on teistsugune aja tunnetus: aja kulg; meditatiivsus, mis võib välja viia ekstaasi. Nt aeglaste osade rütm ja tempo on rõhutatult üliaeglased. Lihtsa ostinaatse rütmi ja keeruka irregulaarse rütmiseeria vastandamine loob pildi igaviku ja ajaliku kohtumisest. Orkestratsioonis on värvide sulatamise meister. Kuulis harmooniaid värvidena. 1930. ja 1940. aastatel palju religioosseid teoseid. "Taevane osadus" (1928) orelile, sümf. meditatsioon "Unustatud ohvriannid" (1930), "Kvartett aegade lõpuks" (1941) klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le.
8. Eukarüootse kromosoomi struktuur. DNA biheeliks on pakitud nukleosoomide ümber, tekitades "pärlikee", see omakorda on pakitud 30 nm fiibriteks, see omakorda lingudeks, viimane veel eriti kondenseerunud vormiks ning lõpptulemus on metastaasi kromosoom. Kromatiini pakkimine: nukleosoomid koosnevad valgulisest tüvest, millele DNA on keermeliselt ümber keeratud, oktameerne tüvi koosneb iga histooni (H2A, H2B, H3 ja H4) kahest koopiast, 30-nm fiibrid, neis on nukleosoomid pakitud irregulaarse struktuurina või solenoidi struktuuri, H1, viies histoon, on solenoidi sisemuses otseses kontaktis DNAga, nii et iga H1 molekul on assotsieeritud ühe nukleosoomiga. Eu- ja heterokromatiin. Eukromatiin on ala, kus kromatiin on vähem kondenseerunud, annab värvimisel heledaid vööte, suurem osa transkriptsioonist toimub eukromatiini piirkondades. Heterokromatiin on ala, kus kromatiin on rohkem kondenseerunud, annab värvimisel tumedaid vööte, esineb sagedamini
vastavad inspektsioonid. Õigusteoorias liigitatakse järelevalve teostamise meetodit (viisi) ehk kontrolli (teostamise vorm - nt revisjon; reid): 1) järjestuse alusel ajas: a) preventiivne ehk eelkontroll (eesmärk - ennetada puuduste, väärnähtuste teket), b) repressiivne ehk järelkontroll (kui on nt saadud eelteavet võimalike väärnähtuste faktide kohta - siis post factum tähenduses; võib olla ka nt: eelnenud preventiivse ning irregulaarse kontrollreidi käigus tuvastati väärnähtus ja tehti ettekirjutus kõrvaldamiseks - nüüd järelkontroll: kas täidetud); 2) kontrollifunktsiooni järjepidevuse alusel: a) regulaarne ehk pidev ehk permanentne (reeglina seejuures hõlmav); b) irregulaarne ehk pisteline (võib olla nii hõlmav kui ka valikuline); 3) kontrolli objekti hõlmamise alusel: a) täielikult hõlmav (objektist ammendava ülevaate saamiseks); b) valikuline ehk
annaabi.ee 
