Konverents I; 3. Rongijaam I; 4. Plaan I; 5. Rongijaam II; 6. Päästetud; 7. Plaan II; 8. Eichmann I; 9. Rongijaam III; 10. Plaan III; 11. Surmamarss. Teine vaatus – 12. SMERŠ/NKVD; 13. Konverents II; 14. Gulag I; 15. Gulag II; 16. Võitlus; 17. Eichmann II; 18. Konverents III; 19. Wallenbergi tsirkus. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja libretist, tuues esile esimese vaatuse reaalset kujutamisviisi vastandina teise vaatuse irreaalsusele (Erss 2002: 74; Pappel 2001). Esimeses vaatuses on sündmused ratsionaalselt seletatavad ja jälgitavad, isegi kronoloogiliselt järjestatavad, teises vaatuses valitseb aga märksa kujundlikum ning abstraktsem ajavool. Võttes aluseks kummaski vaatuses kujutatud ideoloogiad ja toimumispaigad, saab ooperi jagada „sakslaste vaatuseks“ ja „venelaste vaatuseks“. Esimene (sakslaste)
4. ruum on kuupaisteline, tühi või kivine, avar 5. pealkirju ja teoseid ei ole võimalik ratsionaalselt mõista 6. alateadvuse esiletoomiseks kasutati põhiliselt kolme võtet: *mehhaanilised võtted, n. frotaaz'i puhul hõõruti aluspinna alla asetatud eset värviga, et eseme kujutis aluspinnale tekiks * unenäod, fotograafiline illusioon, kasutati hoolikat ja täpset maalimistehnikat, mis lisas irreaalsusele tõenäolikkust * automatism, vabanemine kultuurilistest piirangutest, allutamine juhuse ja alateadvuse survele KUNSTNIKUD: (Jean) Hans Arp (18871966) maalis kõverate, ühtlaselt värvitud vormidega reljeefseid maale Max Ernst (18911976) saksa päritolu prantsuse kunstnik, peamine sürrealist. Kujundas isikliku müütilise maailma. Kasutas frotaazi, millest kasvas välja kratsimine (lõuendile)
Täpsed andmed tema saatuse kohta puuduvad seni, s.t NSVL või Vene Föderatsioon ei ole neid teinud kättesaadavaks. Ooper „Wallenberg“ jaguneb kaheks vaatuseks ning 19-ks stseeniks, esimeses vaatuses nendest 11, teises vaatuses 8. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja libretist, tuues esile esimese vaatuse reaalset kujutamisviisi vastandina teise vaatuse irreaalsusele. Esimeses vaatuses on sündmused ratsionaalselt seletatavad ja jälgitavad, isegi kronoloogiliselt järjestatavad, teises vaatuses valitseb aga märksa kujundlikum ning abstraktsem ajavool. Võttes aluseks kummaski vaatuses kujutatud ideoloogiad ja toimumispaigad, saab ooperi jagada „sakslaste vaatuseks“ ja „venelaste vaatuseks“. Esimene (sakslaste) vaatus kulgeb lineaarselt jälgitavas ajas, kus peamise liini moodustab Budapesti juutide päästmisaktsioon Wallenbergi poolt
annaabi.ee 
