kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud. Võimaliku ja võimatu vahele piiri näeb inimene alles siis, kui ta on käinud läbi pika kultuuri arengutee. Euroopa kultuuri ajaloos oli just antiikmütoloogial väga suur tähtsus. Antiikmütoloogia mõjutas ka kristluse kujunemist. Inimeste väljamõeldu on nende jaoks tegelikkus hoolimata sellest, et neid reaalselt olemas ei ole. Sellist reaalsuse vastandit nimetataksegi irreaalsuseks. Inimese usk ei pea otsima müüdi tõesuse kohta mingeid loogilisi seletusi. Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki. Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut
kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud. Võimaliku ja võimatu vahele piiri näeb inimene alles siis, kui ta on käinud läbi pika kultuuri arengutee. Euroopa kultuuri ajaloos oli just antiikmütoloogial väga suur tähtsus. Antiikmütoloogia mõjutas ka kristluse kujunemist. Inimeste väljamõeldu on nende jaoks tegelikkus hoolimata sellest, et neid reaalselt olemas ei ole. Sellist reaalsuse vastandit nimetataksegi irreaalsuseks. Inimese usk ei pea otsima müüdi tõesuse kohta mingeid loogilisi seletusi. Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki. Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut
kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud. Võimaliku ja võimatu vahele piiri näeb inimene alles siis, kui ta on käinud läbi pika kultuuri arengutee. Euroopa kultuuri ajaloos oli just antiikmütoloogial väga suur tähtsus. Antiikmütoloogia mõjutas ka kristluse kujunemist. Inimeste väljamõeldu on nende jaoks tegelikkus hoolimata sellest, et neid reaalselt olemas ei ole. Sellist reaalsuse vastandit nimetataksegi irreaalsuseks. Inimese usk ei pea otsima müüdi tõesuse kohta mingeid loogilisi seletusi. Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki. Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut
annaabi.ee 
