· piiritlemata eesmärgid- kasumi ja käibe maksimeerimine Eesmärgid peaks olema mõõdetavad. Tähtis on see, et eesmärke püstitades mõtleme vahenditele. Analüüsima, millised on vahendid selle eesmärgi realiseerimiseks. Ratsionaalsus printsiip on, et eesmärk ja vahendi on paika pandud. Maksimaalset tulemust minimaalsete vahenditega ei ole võimalik saavutada(maksimaalset tulemust ei saa minimaalsete vahenditega, vahendid on fikseeritud), siis on tegemist irratsionaalsusega. Minimaalprintsiip- eesmärk on fikseeritud ja üritame vahendeid minimeerida, selle saavutamiseks (on eesmärk fikseeritud minimaalsete vahenditega). Maksimeeritud ja minimeeritud eesmärgid on ka mõõdetavad. Rentaablus kahes tahus- MAX- eesmärk MAX, vahendid FIX MIN- eesmärk FIX, vahendid MIN AJALISEST aspektist lähtudes lk 72 · pikaajalised eesmärgid- arukas oleks pikaajalisi mitte piiritleda (üle 5 aasta)
Autor väljendab mõtet, et ühiskond ei ole Prantsusmaal harmooniline, aga mujal piirkondades on. Siin tuleb välja, kui oluline on Rousseau’le vabadus, sõltumatus, lähedus talupoja kultuurile, loodusliku inimese tees, arusaam, et mida rohkem alamrahvas, seda rohkem on see loodusele lähemal. Inimesel on omadusi, mis lähtuvad loodusest, aga ka neid, mis tulenevad keskkonnast. Ta arvestab inimese arengus irratsionaalsusega. Inimese elu ei ole ainult harmooniliselt ülesehitatav. Inimkarakterituum on aga välismaailmast sõltumatu. Rousseau ütleb otse välja, et tema taotluseks on kirjutada inimese hinge lugu (-> see on ka romantismile iseloomulik idee). 3. „Üksildase uitaja mõtisklused“ a. Siin on samuti nähtav võõrandumise võte. Autor väärtustab üksildust, eemale tõmbumine maailmast on vajalik (avaldub ka teatav
Ja isegi kallim meie kõrval, keda me kunagi ei saa päriselt tundma õppima, tundub võõrana. Ja meie ise oleme enda jaoks lõpuni võõrad siis selles võõruses leiab Camus absurdi. Mõte, et meist jääb pärast surma vaid tunnetetta lihamängi on üks absurdi tunde sisu. Camus loeb absurdi põhjuseks “ rahutust”, mis tekib näiteks tülpimusest rutiini suhtes või inimese soovist luua ühtseid printsiipe ja kõike lihtsustada. Ja soov lihtsustada põrkub omakorda kokku irratsionaalsusega. See kokkupõrge põhjustabki absurdi. Nädal. 2 1.Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofide peamine eksistentsialistlik küsimus on kas eksistentsiaalsel situatsioonil on mingi mõte või ei? Kui leitakse, et inimese mõttel on tähendus siis sellest tekib teine küsimus, kust tuleb inimese mõtte tähendus? Religioonifilosoofia keskseks küsimuseks aga loetakse küsimust kas jumal on üldse olemas ja kuidas on tema olemasolu või olematust võimalik tõestada
annaabi.ee 
