ja tootmise arengu asemel ülistavad nad puutumatut loodust ja nn õilsat metslast. Näiteks esitati indiaanlaste elu kui ideaalset. Mida rõhutasid romantikud Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Vastupidi valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust, sest nende arvates oli mõistus ühiskonna elu kujundajana osutunud jõuetuks. Universum ei paista romantikule mitte mõistusliku süsteemina, vaid irratsionaalsena. Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Igaveste ilureeglite asemel hindab romantik kunstniku originaalset eneseväljendust. Romantilisi kunstnikke ühendas ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis ühesuguse sisu väljendamiseks võib kasutada erinevaid stiile. Romantismi sünd Inglismaal Varem kui Mandri-Euroopas levisid mitmed romantilised ideed ja meeleolud Inglismaal
" Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks. Kuigi meie arvukus just ei suurene, ei ole murdnud Maarjamaa rahvast ei sirp ja vasar ega Ruhnu karugi mitte. Teatud vasturääkivus tekib siin kasvatusteadlase Peeter Põllu 1933. aastast pärit väitega, nagu oleks eestlaste häda traditsioonide puudus, see tähendab kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Irratsionaalsena tunduv ütlus ei seleta mitte kuidagi ehteestlaslikku tava pidada laulupidusid või heisata veebruarikuu kahekümne neljandal päeval Sinimustvalge. Täielikult immanentsena näivad traditsioonid omandavad Põllu seisukohast lähtudes hoopis tühise mõõtme. Eesti pole muidugi mõni vana haritud maa, millele kasvatusteadlane traditsioonides peituvat vaimu omastab, ent ometi ei saa alahinnata vähemalt püüdlusigi hoida au sees ja elus vanu kombeid.
Kõik need tegelased on paigutatud 80ndate Eestisse. Selle teose sügavam mõte on selles: tegemist on huvitava minevikuanalüüsi katsega. Läbi vampiiriloo uurib Unt rahvuskultuurilises teadvuses peituvaid müüte ja küsimusi. Vaatleb eestlaste kollektiivset alateadvust. ,,Brecht ilmub öös" (1996) Brecht elab immigrandina Soomes ja mõtleb seal igasugustest asjadest (luulest, poliitikast, Hitlerist jne). Muidugi tuleb mängu ka undilik huvi näidata maailma äärmiselt irratsionaalsena. Brecht pole seal üksi, kaasas on naine, armuke ja sekretär (kes oli ka armuke). Seega paralleelselt räägib suhtevõrgust, suhete keerulisusest. Samal ajal näitab Unt veel, mis paralleelselt toimus Eestis. Jälle üks nimemäng: üks valitsuse liikmetest oli Maksim (H)unt. Viies peatükk ongi tema pihtimus, süüdiolek valitsusse kuulumise pärast. Mäng erinevate tekstidega. Raamatu lõpus palju ajaloolisi publikatsioone teemal eesti rahva murranguaastad jne
Ja ei ole välistatud, et kõrgemajärguline peab taanduma siis madalamajärgulise eest, kui seda nõuab elu vajadus. Sellele viimasele ka Riigikohus kunagi põhinenud (taluseadus) 3) Väärtused on aegumatud (H. Coing). Tema räägib „aegumatutest väärtustest“, mis manifesteeruvad õigusnormides (n PS põhiõiguste kataloog), ja sellele vastavalt loomuõigusest kui õiglusnormide kogumist. Ta ei käsitle väärtust kunagi irratsionaalsena. Subsumeerimisel (õiguse rakendamisel) saab väärtusi nende olemuses tunnetada. Otsustaja (kohtunik) käsitleb tema poolt tunnetatud seaduses sisalduvat väärtust kui juhtnööri tegutsemiseks. Kolmas positsioon rõhutab väärtuste aegumatust. Aegumatud väärtused peaksidki oma koha leidma õigusnormidest. Õigusnorm peab niikaua kehtima, kuni ta sisaldab aegumatuid väärtusi. Subsumeerimine on täiesti väärtuspõhine tegevus selle konspetsiooni raames.
annaabi.ee 
