juurijad on täisarvud, nimetatakse algebraliseks avaldiseks. Näiteks : algebralised avaldised on: 1) 4ax 2 5bx 6 ; 2) 3 2a 2 3 y ; 7x2 2 3) 4x 5 Algebralised avaldised ei ole: 1) 2 sin x cos2 x (avaldis sisaldab trigonomeetrilisi funktsioone); 2) 2 2 (avaldises esineb astendamine irratsionaalarvuga). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Ratsionaalne ja irratsionaalne avaldis Niisugust algebralist avaldist, kus ei esine juurimist, nimetatakse ratsionaalseks avaldiseks, vastasel juhul irratsionaalseks avaldiseks. Näited 2a (5 2c) 2 ratsionaalne avaldis: (3x 2 y 3 )3
Paiskfn – hea paiskfn peab olema kergelt & kiirelt arvutatav, suutma salvestatavad kirjed võimalikult ühtlaselt tabelisse ära jagada, et vähendada vastuolusid. Jäägi meetod – Leitakse jääk, mis tekib võtme täisarvulisel jagamisel tabeli pikkusega. Tekkiv jääk mahub tabelisse. Seega paiskfn selle meetodi jaoks on h(k)=k mod M, kus k on võti ja M on tabeli suurus. Korrutamise meetod - Võti korrutatakse mingi irratsionaalarvuga ja täisosa lõigatakse ära. Järgi jääb arv vahemikus 0-1. Leitud arv korrutatakse tabeli pikkusega M, tulemusest jäetakse alles täisosa. Hea arv, millega korrutada on T = ruutjuur 5st – 1 / 2 = 0,618033. Paiskfn on järgmine h(k) = [M(k*T – [k*T])]. Kandilised sulud tähistavad seda, et täisosa jääb järgi. Kollisioon – vastuolu. Ahelad väljaspool tabelit – elemendid, millel tekib vastuolu, seotakse ahelasse. Paisktabeli lahtris indeksiga h on aadress
• h(k)=k mod M, kus k on võti ja M on paisktabeli pikkus.
• M-i valik ei ole suvaline.
o Sobivad pigem algarvud.
o Ei sobi arvusüsteemi alus, paarisarvud jms, mille puhul samasuguste jääkide tekkimise
võimalus on suurem.
Algoritmid ja andmestruktuurid 2015
36
14.3.2 Korrutamise meetod
• Võti korrutatakse mingi irratsionaalarvuga (0
6 ( ) 1 x ( )x Jooniselt n¨aeme, et lim 1+= ja lim+ 1 + x1 = 0. Peale selle, kui x x-1- ( x0 )x x v~ oi x -, l¨aheneb funktsioon 1 + x1 teatud arvule, mis asub 2 ja 3 vahel. Tegemist on irratsionaalarvuga e: e 2.71828... Seega ( )x ( )x 1 1 e = lim 1 + = lim 1+ . x x x- x Logaritmi alusel e nimetatakse naturaallogaritmiks ja t¨ahistatakse s¨
Joonis 2.6 1 x 1 x Jooniselt n¨aeme, et lim 1+ x = ja lim 1+ x = 0. Peale selle, kui x-1- x0+ x x v~oi x -, l¨aheneb funktsioon 1 + x1 teatud arvule, mis asub 2 ja 3 vahel. Tegemist on irratsionaalarvuga e: e 2.71828... Seega x x 1 1 e = lim 1+ = lim 1+ . x x x- x Logaritmi alusel e nimetatakse naturaallogaritmiks ja t¨ahistatakse s¨
annaabi.ee 
