vestlused valel ajal vales kohas. Põhja-Koreas ei saa inimesed tänapäevani oma arvamust vabalt avaldada, sest valel ajal ja vales kohas avaldatud kõne võib neile saatuslikuks saada. Läbi ajaloo on andnud paljud inimesed sõnadele jumaliku aura neid lihvides ja austades. Kuid tihtipeale on inimesed ka sõnu ära kasutanud püüdes saada oma tahtmisi retoorika abil, muutes sõnu ja paigutades need metafooridesse, alliteratsiooni, kordusesse, irooniasse ja pardoksi(Zeldin 1998, 15). Paljud just nn väikesed inimesed on suutnud oma sõndaega muuta palju. Need inimesed on olnud julged, nad on unustanud sõnakehvuse ja kõhklused ning kõnelnud otse südamest mis on tihtipeale muutnud ajaloos nii mõndagi rohkem kui võimu ja väe valdajad. 3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED
*1904.aastal ilmus selle mõjul kogu „Värsid Kaunist Daamist“ (pühendatud tema naisele) Venemaa poliitiliste sündmuste mõju - luulekeel muutus lihtsamaks: *helge asendus süngega *tema kujutluste linn (Peterburg) oli tume *luuletsüklid „Linn“ (1904-1908), „Lumemask“ (1907), „Faina“ (1906-1908) - temast saab kahestunud inimene *otsib tõde veiniklaasist *suhtub teistesse irooniasse Kodumaa – teema - revolutsiooniga koos tuleb tema luulesse kodumaa-teema *see on tema viimane loominguline tõus *uskus revolutsiooni puhastavasse jõusse *poeem „Kaksteist“, luuleyus „Sküüdid“ - venemaale pühendatud luules *piiblimotiivid *pilte vaestest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki - Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus.
võinud kirjutada – see pole tüüpiline, kuid kuhugi servaalale mahuks ta ära. Viiding aga kõiki Üdi luuletusi kirjutada ei saa. Laias laastus tähendab seda, et Üdilikkuse tuum taandub, lorilaulu natuke jääb, siis mudiugi tähendamissõnade pool tõuseb esile. Tähendamissõnu hakkab järjest tulema ja nendega koos ka suuremat selgust ja ühemõttelisust. Müstiliste kallakutega religioossed huvid süvenesid Viidingul. Kindlasti tuleb juurde eetilist alandlikku tooni, varem kadus see irooniasse ära. Sellele, mis on Üdi eetika, on raske vastust leida. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem kui varem ja nüüd mingis mõttes kompenseerides seda muutust, alates 70ndate/80ndate vahetusel hakkab kirjutama vabavärsilist luulet. Leidub väikesi mõtteteri, luule laias laastus muutub normaalsemaks. 80ndatel tema luuletamisaktiivsus väheneb. Kogu tema loomingut hakati pärast tema enesetappu kuidagi tõlgendama loominugu taustal. Väga