Ribonukleiidhape Polümer mille monomeeriks on ribonukleotiid 1. Fosfaadrühm 2. Suhkur(riboos) 3. Lämmastik alus o adeniid o tsüotsiin o guaniid o uratsiid 4. Struktuur o Peamiselt üheahelaline o Sekundaarstruktuuri moodustab ristikulehe struktuur, mis on kokku keeratud 1 RNA ahelast 5. Ülesanded o Kõikides rakudes on 3 erinevat RNA tüüpi · Info RNA(iRNA)(toob ühe geeni info rakutuumast välja) · Transport RNA(tRNA)(tuua aminohapped ribosoomi)) · ribosoomiRNA(moodustab ribosoome) 6. DNA RNA võrdlus Tunnus DNA RNA Monomeer desogsüribonukleiidhape Ribonukleotiid Lämmastik laus a,t,c,g a,u,c,g, Sahhariid Desoksriboos Riboos Anorgaaniline hape Fosforhape Fosforhape
1. peremeesraku nukleiinhapete sünteesi inhibitsioon (pärssimine). Peremeesraku DNA sünteesi inhibitsioon on omane kõigile viirusinfektsioonidele. Näiteks poksviirused produtseerivad DNaasi, mis vähendab raku DNA sünteesi; 2. peremeesraku RNA transkriptsiooni pärssimine. Paljud viirused, poksviirused, reoviirused, paramüksoviirused ja pikornaviirused pärsivad peremeesraku RNA transkriptsiooni; 3. peremeesraku iRNA sünteesi inhibeerimine on iseloomulik vesikulaarstomatiidi-, influentsa- ja herpesviirustele; 4. peremeesraku proteiinide sünteesi pidurdamine. Paljude viirusnakkuste puhul lakkab raku proteiinide süntees, kuid samal ajal jätkub viiruse proteiinide süntees. Raku proteiinide sünteesi inhibeerimine on iseloomulik pikornaviirustele. Sama on täheldatud ka toga-, influentsa-, rabdo-, poks- ja herpesviirustel.
Enamiku rakus leiduvast RNA- DNA molekulidega on ka RNA koostisse kuu- sfi;6ime jaotada molekulide funktsioonide alu- luvad ribonukieotiidid kolmeosalised: nad on sel kolmeks: moodustunud kimmastikaltrse, riboosi ja fos- 1) informatsiooni-RNA (mRNA), faatrtihma liitumisel (joon.2.26.). RNA kolm 2) transport-RNA (IRNA), limmastikalust on samacl, mis DNA koostises: 3) ribosoomi-RNA (rRNA). adeniin (A), guaniin (G) ja tsiitosiin (C). Kui Informatsiooni-RNA ehk mRNA (ingl. k., neljanda ldmmastikalusena esineb DNA mole- messenger - kiiskjalg, kuulutaja) toob geneetili- ' se info rakutuumas asur.
Kasutatakse teraapiliselt aplastilise aneemia ravis ja sportlased kasutavad dopinguna. Kõrvalmõjud on samad, mis androgeenidel. Lisaks sapipõie kollatõbi, maksa kasvajad ja suurenenud risk koronaarsete südame haiguste tekkeks. Tekivad suurte annuste korral. •Nandroloondekanoaat, metüülandrostendiool, metenoloon, fenoboliin, retaboliil –Toimivad androgeenselt ja anaboolselt –Anaboolne toime 10 x suurem kui testosteroonil –Rakutuumas aktiveerivad RNA-polümeraasi, mis suurendab iRNA ja rRNA sünteesi ja intensiivistab transkriptsiooni –Ensüümide aktiivsuse mõjustamine-apoensüümi sünteesi induktsioon –Väheneb lämmastikueritus –Talletab kaaliumi, fosfori ja väävli –Soodustab kaltsiumi ladestumist luudesse ja intensiivistavad valgu sünteesi Toimed: •Suureneb vöötlihaste mass ja jõudlus •Paranevad siseelundite (müokard, maks, neerud) troofilisi protsesse •Kiirenevad regeneratiivsed protsessid •Vähetoksilised terapeutilistes annustes
2. Struktuur- ja modifikaatorgeenid: a) struktuurgeenid määravad ära polüpeptiidahelate sünteesi, mis otseselt või kaudselt osalevad vastavate tunnuste kujunemises, b) regulaatorgeenid kontrollivad ja mõjutavad struktuurgeenide avaldumist. 3. Terviklikud ja mosaiiksed geenid: a) terviklik puuduvad mitteinformatiivsed nukleotiidsed järjestused; b) mosaiikne (katkendlik) informatiivsed järjestused vahelduvad mitteinformatiivsetega, mis iRNA-st välja lõigatud. Geenide omadused Geeni ekspressiivsus s.o geeni poolt määratud produkti fenotüübilise avaldumise aste. Erinevates rakkudes ekspresseeruvad erinevad geenid. Kui geen ei ekspresseeru, siis ta on penetrantne. Nt kiilaspäisuse geen naistel. Geene iseloomustab 2-kordistumine DNA replikatsioonis. Geene iseloomustab muutlikkus nii mutatsiooniline kui kombinatiivne. Geene iseloomustab konservatiivsus st
2. Struktuur- ja modifikaatorgeenid: a) struktuurgeenid määravad ära polüpeptiidahelate sünteesi, mis otseselt või kaudselt osalevad vastavate tunnuste kujunemises, b) regulaatorgeenid kontrollivad ja mõjutavad struktuurgeenide avaldumist. 3. Terviklikud ja mosaiiksed geenid: a) terviklik – puuduvad mitteinformatiivsed nukleotiidsed järjestused; b) mosaiikne (katkendlik) – informatiivsed järjestused vahelduvad mitteinformatiivsetega, mis iRNA-st välja lõigatud. Geenide omadused Geeni ekspressiivsus s.o geeni poolt määratud produkti fenotüübilise avaldumise aste. Erinevates rakkudes ekspresseeruvad erinevad geenid. Kui geen ei ekspresseeru, siis ta on penetrantne. Nt kiilaspäisuse geen naistel. Geene iseloomustab 2-kordistumine DNA replikatsioonis. Geene iseloomustab muutlikkus – nii mutatsiooniline kui kombinatiivne.
kaalutaksekehasidDii 6huskui vedelikusja arvulataksekehaderuumalad Seeparast .. t u- - d -r ' valemist ,/ - kuupsentimetrites (valem2), kus m oo proovikehamass6hus p" grammides,mr on proovikehamassvedelikusgraaoidesja p" on vedelikuliheous gramrnideskuupsentineetrikohta- Meie kaalumekebasidves. Kui katsetatavamaterjatipoorsuson vdgaveikeja ta veeskaalumisejooksul vett peaaegu ei irna nagumeie katsepuhul grdoiit siis kaalutakseprooYikba6husja veesning anutataksetemaruumalavalerni$ 2 ja seejed tihedusvalemist 1. Katstulemusdon toodudpunktis 5.2-t ja kogu alardhmahrlemusedtabelisnumber 5.2.t. Kui katsetatavamaterjalipoorsuson zuurja ta imab hestiYett' siis peabveet6rjumiseks tarvituselev6tma meetmed Sellekskaetaksmatqjal ermeveeskaalumistparafiiniga. Kokku vdttesteostataksekolm taalumis: kaaluoine 6huspamfiinita, kaalumine6hus parafiinigaja kaaluminevees-
annaabi.ee 
