.." Björnsonile. 2. ,,...paastun ja pahandan ...kuid kui ta koguni kustub ...rahva rinnast ...Tiituse tööd ei teha..." Kas näitad? Kuid tema teosetes leidub ka lõppriime: 1. ,,...jutt nutt ...nõrgemaks kõrgemaks ...kahvatas jahvatas ...tõi lõi ...jumalust rumalust..." Krokodillid.. 2. ,,...Võid tõid ...lumelillekene tähekene ...maalt ra'alt ...võid jõid..." Lumelillekene. Ja muidugi ei puudu tema luuletustest irdriime: 1. ,,...eest südamest ...kahvatab saab ...vahele alale." Nii kevade põgeneb. 2. ,,...kodumaa kõnelda ...tumm kuum ...eest käest..." Vangis. Mitmel korral esines ka koondumist vormiliselt või sisuliselt. Seda luuletustes Viin, Otsatus, Moor, Riim, Inimene jpt. 10. Tutvusta luulekogu kaaslastele. Anna luulekogule kokkuvõttev, kuid põhjendatud hinnang. Seda luulekogu on huvitav lugeda, kuna selles ei ole järjest väga palju sama teemaga luuletusi
See on Kangro loomingu üks ilusamaid pärleid, aga ka eesti sonetikultuuri suursaavutus, milles zanri viljelemise kogu senise kogemus on jõudnud tippu. Pärjast justkui ei saagi enam kõnelda kõige eelnevaga samal tasandil, niivõrd mõjub see oma jõus ja ilus. Poeetikalt ja zanrisuhtelt on ,,Eikuskimaa, metsa-maailm" väga huvitav. Esiteks muidugi tänu soneti ja selle pärjavormi julgele käsitamisele. Kui varem oli luuletaja mees- ja naisriimide kõrval katsetanud sonetis ka irdriime, siis nüüd on riimidest hoopis loobutud. See on esimene silmatorkav detail, millega autor vähendab lüürilise alge mõjujõudu. Elavneb eepiline intonatsioon ja tähelepanu pöördub vormilt sisule soneti puhul ootamatu pööre. Temaatika on ajalooline ja küllaltki ränk, süzee oma sisult raske riimide mänglevus võiks neid mõlemaid oletatavasti kergesti kahjustada. Isamaa-armastuse totaalne energia on tugevasti muutunud selle traditsioonilise armastusluuleliigi tavalist vormi
mõtisklev-filosoofiline alge. Jõudsalt kasvas Kangro nägemusliku fantaasiamaailma osatähtsus, eriti pärimuslike ainetega seoses. Muistse inimese tundeelu ja maailmapilt tema luules ei esine etnograafilise kirjeldusena, vaid teadvuse süvakihtidest tõusva aimusena, mis lubab tsiviliseeritud inimesel samastuda ammusega ja tunda õige aimus orgaaniliseks osaks iseendast. Täpne sonetivorm, mis küll sallis irdriime, asendus kiiresti vabalt kujundatud stroofikaga ja varieeruva rütmiga, liikudes aktsentueeriva süsteemi ja vabavärsi suunas. Ta pages Rootsi, kus avaldatud 14 uudiskogus on arendanud oma luule motiivistiku rikkalikes variatsioonides välja. Sünnimaa pildid, eriti Võrumaa vaated ja Tartu muljed esinevad kord mäletuslikus pühapäevapaistes, kord nostalgilises kaotatud maa tunded või üksikasjalikult väljajoonistatud
annaabi.ee 
