Bishopi meetod annab tavalise Felleniuse meetodiga veidi suurema varuteguri suuruse, seega ökonoomsema lõpptulemuse. 9.8 Nõlva püsivuse kontroll tasanditest koosneva lihkepinna puhul (plokkide meetod) Mõnikord võib potentsiaalne lihkepind olla looduslike tingimustega määratud. Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju või väga tugev pinnas ja see on omakorda kaetud irdpinnasega. Kalju pragude st immitsev või piki kalju pinda liikuv vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks lihkejoon sirge (joonis 9.15). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on pinnase mahukaal; nidususest c põhjustatud jõud ploki all Tc = cL, kus L on ploki aluse pikkus; hõõrdest põhjustatud jõud ploki all Ntan;
Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju ja see on omakorda dünamomeetri näit suurenema. Järk-järgult hakkab seina nihutamiseks Torule teda ümbritsevast pinnasest mõjuva koormuse suurus sõltub: 1. kaetud irdpinnasega. Kalju pragudest immitsev või piki kalju pinda liikuv vajaliku jõu juurdekasv vähenema ja teatud seina paigutise juures toru paigaldusviisist (joon6.27): vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub saavutab nihutamiseks vajalik jõud maksimumväärtuse - Pp, mida a) paigaldatud kraavi, b) paigaldatud täitesse, c) valmistatud pinnases lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks nimetatakse passiivsurvejõuks. Pinnaseterade liikumine toimub jällegi (tunnelina või surutud horisontaalsuunas pinnasesse), 2. toru jäikusest,
Bishopi meetod annab tavalise Felleniuse meetodiga veidi suurema varuteguri suuruse, seega ökonoomsema lõpptulemuse. 9.8 Nõlva püsivuse kontroll tasanditest koosneva lihkepinna puhul (plokkide meetod) Mõnikord võib potentsiaalne lihkepind olla looduslike tingimustega määratud. Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju või väga tugev pinnas ja see on omakorda kaetud irdpinnasega. Kalju pragude st immitsev või piki kalju pinda liikuv vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks lihkejoon sirge (joonis 9.15). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on pinnase mahukaal; nidususest c põhjustatud jõud ploki all Tc = cL, kus L on ploki aluse pikkus; hõõrdest põhjustatud jõud ploki all Ntan;
annaabi.ee 
