valitsejaks (nagu Theseus oli) seetõttu, et ta ei olnud vaimuelult nii vägev mees, ta ei oleks suutnud välja mõelda riigile vajalikke ideid. Herakles sündis Teebas. Teda peeti väepealiku Amphitryoni pojaks. Varastel aastatel kutsuti kangelast Alkideseks, st Amphitryoni isa Alkaiose järeltulijaks. Tegelikult oli Herakles hoopis Zeusi poeg. Zeus oli külastanud Amphitryoni naist Alkmenet sel ajal, kui see mees oli jahiretkel olnud. Alkmene sünnitas kaks last: Heraklese Zeusile ja Iphiklese Amphitryonile. Hera oli jällegi armukadedusest pöörane ning otsustas Heraklese tappa. Levib jutt, et ühel õhtul kui Alkmene oli lapsed hälli magama pannud, ilmusid tuppa maod. Nad läksid laste hälli juurde. Iphikles karjus ja kartis, kuid Herakles haaras neist naerdes kinni ning kägistas surnuks. Sellest hetkest alati teatigi, et sel poisil on imevõimed ning Alkmenele kinnitati, et paljud kreeka naised hakkavad õhtu eel villa kraasides laulma Heraklesest ja tema emast
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas
Tema teos ”Poeetika” sai lähtealuseks klassitsismi kunstiteoreetikutele. Uskus, jäljendamisse, kui selle loomisesse, mis on võimalik toimuma nt looduses, mitte kopeerimisse ja mahategemisesse. Herakles Herakles sündis Teebas ja tükk aega arvati, et ta oli vapra väepealiku Amphityroni poeg, kuid tegelikult oli ta hoopis Zeusi poeg. Zeus oli Amphityroni naist Alkmenet ta mehe kujul külastanud, kui too sõjakäigul oli, ja varsti sünnitas Alkmene kaksikud: Heraklese Zeusile ja Iphiklese) Amphityronile. Hera sai asjast teada ja üritas armukadedusest Heraklest tappa. Ühel õhtul pani Alkmene pojad magama ja kui nad magasid, ilmusid voodi juurde maod. Iphikles pani kisama, Herakles aga kägistas maod ära. Heraklese Haridusele pandi palju rõhku, kuid keeruliseks osutus Heraklesele vastumeelsete ainete õpetamine. Näiteks muusikat õppides sattus ta raevu ja lõi õpetajal kitharaga pea lõhki. Teisi õppeaineid talus ta aga leplikumalt ja õpetajad jäid ka ellu
Heraklest ei pandud riiki valitsema, nagu seda tehti Theseusega. Tema jaoks oli tappa koletis, kes teda ähvardas. Herakles sündis Teebas, ta oli Zeusi poeg: Zeus külastas Alkmenet tema mehe näol ja Alkmene sünnitas kaks last, kellest üks oli Zeusi Herakles. Hera oli muidugi armukadedusest pöörane ja otsustas Heraklese tappa. Ühel õhtul pani Alkmene lapsi magama, aga lastekambrisse roomasid kaks suurt madu. Iphikles pistis karjuma, kuid Herakles asus madudega võitlema. Ema kuulis Iphiklese kisa, hüüdis abikaasa appi ja tormas lastekambrisse. Kui Alkmene kambrisse jõudis, hoidis Herakles käes kahte surnud madu. Nüüd teadsid kõik, et Herakles hakkab suuri tegusid tegema. Poisi harimisele hakati suurt rõhku panema. Heraklesele aga ei meeldinud muusika või muusikaõpetaja ja ta lõi õpetaja pea kitharaga lõhki. Herakles tegi seda vaid hetkelisest raevuhoost. Vehklemis-, maadlus- ja ratsutamisõpetajad jäid kõik ellu, sest need ained sobisid Heraklesele paremini